Nord Streami torujuhtme eeltööde käigus on avastatud tosin seni teadmata laevavrakki, millest osa on kuni 1000 aastat vanad, teatas eile Rootsi muinsuskaitseamet.
Nord Stream avastas Läänemere põhjast 12 laevavrakki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on õnnestunud tuvastada 12 laevavrakki ja üheksat neist peetakse suhteliselt vanaks,» ütles AFP-le muinsuskaitseameti vanemnõunik Peter Norman. «Arvame, et paljud laevad on pärit 17. ja 18. sajandist ning osa võib pärineda koguni keskajast.»
Norman rõhutas, et avastusel on hiiglaslik kultuuriline ja ajalooline väärtus.
Vrakid avastati läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale rajatava gaasitorujuhtme eeltööde käigus. Pärast seda, kui uurijad avastasid hüdrolokaatori abil merepõhjas ebatasasusi, filmisid nad piirkonda, misjärel muinsuskaitsjad vrakke nägidki, selgitas Norman.
Avastus tehti väljaspool Rootsi territoriaalvesi, kuid selle majandustsoonis.
Ükski vrakkidest ei asu otseselt torujuhtme teel ees, vaid selle nn ankrukoridoris. Teisisõnu asuvad nad piirkonnas, kus torujuhet paigaldavad laevad võivad ankurduda, ütles Norman.
Läänemeri on tänu madalatele temperatuuridele ja hapnikutasemele ideaalne keskkond laevavrakkide säilimiseks. Need võivad seal püsida rikkumatuna sadu ja koguni tuhandeid aastaid.
Normani sõnul on Läänemeres praeguseks avastatud ja kaardistatud 3000 laevavrakki, kuid merepõhjas lebab neid ekspertide hinnangul kokku vähemalt 100 000.
«Selle avastuse muudab nii unikaalseks asjaolu, et vrakkidel on kered täiesti kahjustamata,» ütles Norman, kuid lisas, et praegu pole enam kui 100 meetri sügavuses lebavaid vrakke kavas üles tõsta.