Belfast võtab justiitsküsimused Londonilt üle

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtueksperdid Newrys, kus 23. veebruaril plahvatas vabariiklaste pomm.
Kohtueksperdid Newrys, kus 23. veebruaril plahvatas vabariiklaste pomm. Foto: AP/Scanpix

Põhja-Iirimaa seadusandjad jõudsid täna otsusele, et kontroll selle kümnendeid terrorismist ja kohalike sisetülidest lõhestatud piirkonna justiits- ja politseiküsimuste üle tuuakse Londonist Belfasti. Otsust toetas 88 saadikut, vastu oli 17 lojalisti, kes pooldavad jätkuvalt piirkonna tugevamat seotust Briti keskvõimuga.

Briti peaminister Gordon Brown tervitas põhjaiirlaste otsust kui seal juba 12 aastat käiva rahuprotsessi lõpuleviimist. «Täna asendas progressipoliitika Põhja-Iirimaal lõplikult lõhede poliitika,» kiitis Brown uudistevõrgu AFP teatel. «Õiguse üleviimise lõpetamine, mida toetasid kõik Põhja-Iiri kogukonna osad, on tõeline lõpp kümnendeid kestnud võitlusele.»

«See saadab neile, kes tahaksid naasta vägivalla juurde, tugevaima sõnumi: selle, et demokraatia ja tolerants võidutsevad,» jätkas Brown, lisades, et otsuse poolt hääletavate erakondade julgust tunnustatakse üle maailma.

Üks rahvusvahelistesse uudistesse jõudnud märk sellest, kuivõrd maailmale läheb korda kümnendeid terrorismi tallermaaks olnud Põhja-Iiri rahuprotsess, oli ka see, et mängu sekkus isegi pärast USA presidendi ameti mahapanekut varjus püsinud George W. Bush. Ta helistas Briti suurima opositsioonierakonna Konservatiivse partei liidrile David Cameronile ja palus tollel veenda oma Põhja-Iiri liitlasi Ulsteri Unionistide Parteist (UUP-st) otsuse poolt hääletama.

Cameron kinnitas hommikul, et konservatiivid on andnud endast parima UUP veenmiseks, kuid lisas samas: «Üks asi, mida me teha ei saa, on sundida inimesi teatud moel hääletama.»

UUP üks juhtivaid liikmeid Ken Maggins aga väitis, et nende erakonda on tabanud väljapressimine ja ahistamine. «Mida nad üldse teavad igapäevasest julgeolekust ja õigussüsteemist Põhja-Iirimaal?» küsis ta. Lõpuks olidki UUP saadikud ainsad vastuhääletajad.

UUP ja Demokraatlik Unionistide Partei (DUP) on protestantlikud erakonnad, mis soovivad, et Põhja-Iirimaa jääks Ühendkuningriigi osaks. Ka Iiri Vabariigi poliitikas, kuid Põhja-Iirimaast märksa väiksema üldrahvaliku toetusega osalev katoliiklik Sinn Fein soovib liitumist vabariigiga. Nii DUP kui Sinn Fein hääletasid eile poolt.

Enne 1998. aasta Suurreede rahulepingut kestnud kolme vägivallakümnendi jooksul hukkus Põhja-Iirimaal üle 3500 inimese. Samas pole vägivald sealt lõplikult kadunud siiani. Viimati plahvatas Lõuna-Belfastis Newrys vabariiklike terroristide pandud autopomm möödunud kuul. Politsei teatel oli vaid ime, et keegi kohtumaja ees kärgatanud paugus surma ei saanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles