Surmalennukil jäi maandumisel kõrgusest puudu

Oliver Tiks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola televisiooni kaader Smolenski juures alla kukkunud presidendi lennukist.
Poola televisiooni kaader Smolenski juures alla kukkunud presidendi lennukist. Foto: AP / Scanpix

Smolenskis alla kukkunud surmalennuki pilootidel jäi eksperdi hinnangul udus maandumisel lennukõrgusest kümmekond meetrit puudu, kuid kõik viitab sellele, et nad ise otsustasid presidendi delegatsiooni vedanud Tu-154 tihedas udus maa peale tuua.


Varssavist teed alustanud lennuk oli veel poolesaja kilomeetri kaugusel lennuväljast kaheksa kilomeetri kõrgusel ning umbes kümme minutit enne plaanitud maandumist teatati maapealsest juhtimiskeskusest, et seal on tihe udu. Pilootidel soovitati Minskisse või Moskvasse suunduda, kirjutas

Gazeta Wyborcza

.

Vene õhujõudude esindajate sõnul soovisid aga piloodid tingimata maanduda, mida korrati ka raadiosides. Spekulatsioonid sellest, nagu oleks neid sunnitud kõrgemalt poolt, tunduvad siiski olevat alusetud, rääkis lennujaama töötaja, kes on kursis vestlusega, mis pilootide ja kontrolltorni vahel peeti.

Eeskirjade kohaselt otsustab seda, kas maanduda või mitte, ainuisikuliselt lennuki kapten, ning ta ei pea selleks kellegagi konsulteerima - isegi kui pardal on riigipea. Esialgu siiski ei teata, kas see nüüd juhtunud katastroofi puhul tegelikult nii oli.

Poola presidendi lennukis oli ka riigi sõjaväeline juhtkond, eesotsas peastaabi ülema ja kõigi väeliikide komandöridega. Kas nendega konsulteeriti, pole teada.

Hukkunud president oli tuntud oma emotsionaalsuse poolest ning teada on tüli tunamulluse augustisõja ajast, kui tema piloot keeldus maandumast viie riigi juhte Gruusiasse vedanud lennukiga tihedas udus Thbilisi lennuväljale ning suundus selle asemel hoopis Aserbaidžaani lennuväljale.

Smolenski lennujuhtimiskeskuses, mis asub poolsõjaväelisel lennuväljal, pole õigust anda käske tsiviillennukitele, aga lähenevat Poola õhusõidukit käsitleti just sellisena - pilootide otsust aktsepteeriti, ehkki pool tundi varem oli Moskvasse tagasi saadetud üks sõjaväelasi vedanud Il-96 lennuk, selgitas Vene õhujõudude ülema asetäitja kindral Aleksandr Aljošin.

Poola presidendi delegatsiooni vedanud Tu-154 üritas kolm korda ebaõnnestunult maanduda ning kukkus alla neljandal ringil, kui kõik lõppes traagiliselt.

Poola võrgumeedias avaldatud õnnetuse rekonstruktsioonist on näha, et lennuk lendas maandumiseks vajalikust trajektoorist selgelt madalamal. Ilm mängis seejuures ilmselt väga olulist rolli.

Kõik läks siiski hästi, kuni jõuti umbes poolteise kilomeetri kaugusele maandumisrajast. Siis kaotas lennuk järsku kõrgust, riivas raadiolokatsiooni masti ja esimese puudesalu latvu.

Piloodid püüdsid õhusõidukit veel päästa, kuid oli liiga hilja, sest see hakkas juba koost lagunema - järgmine puu kukutas lennuki lõplikult alla.

Vene lennuekspert, endine piloot Aleksei Korotšnin märkis, et kui lennuk oleks 10-15 meetrit kõrgemal olnud, suutnuks see edukalt maanduda. Piloodid olid tema sõnul professionaalid, kes suutsid udus madallennu võimalikult pikaks venitada, ent päris sihini enam ei jõudnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles