Surmalennuki piloodid pidid hukku ette nägema

Oliver Tiks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Smolenski lähedal alla kukkunud Poola presidendilennuki Tupolev Tu-154 vrakk.
Smolenski lähedal alla kukkunud Poola presidendilennuki Tupolev Tu-154 vrakk. Foto: Reuters / Scanpix

Smolenskis eelmisel laupäeval alla kukkunud Poola presidendilennuki pardasalvestiste uurimine näitab ametnike sõnul, et piloodid teadsid juba mõned hetked enne katastroofi, mis neid ees ootab.


Poola ametnikud avaldasid eile õhtul mustade kastide sisu analüüsi esimesed tulemused, mis näitavad, et lennukis valitses lõpu eel traagiline meeleolu, edastas AFP uudisteagentuur. Samas pole teada, kas ka lennuki reisijad teadsid juhtuvast.

«Meeskond oli teadlik paratamatult lähenevast katastroofist, kas või vaid sellepärast, et lennuk vappus pärast seda, kui selle tiivad maandumisel puid puudutasid,» märkis peaprokurör Andrzej Seremet raadios. Seremet lubas mustade kastide sisu avaldada, välja arvatud isiklikku laadi materjalid.

Poola sõjaväeprokurör polkovnik Zbigniew Rzepa ütles, et ka vrakist kätte saadud helisalvestiste viimased sekundid olid «dramaatilised» ning piloodid teadsid allakukkumise vältimatusest. Lähemalt ta ei täpsustanud, edastas Poola raadio.

Kui arvestada, et selline lennuk maandub kiirusega 150-180 meetrit sekundis, siis pidid piloodid olema kõigest teadlikud juba mitu sekundit enne maaga kokkupõrget, arvas ka sõjaväe peaprokurör Krzysztof Parulski.

Vene uurijad pole samas leidnud mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks kõrge positsiooniga reisijad sundinud piloote Smolenskis maanduma rasketest ilmaoludest hoolimata, mille üle meedias on laialdaselt spekuleeritud.

Eile rääkis üks uurimisele lähedalseisev allikas, et meeskond polnud lennuki eripäradest teadlik ning katastroofini viis piloodi eksimus. Nimelt olevat piloot maandumisel üritanud kaldenurka tasandada horisontaalseks, et halbu ilmaolusid kompenseerida.

Smolenskis alla kukkunud lennukitüübi eripäraks olevat allika sõnul aga see, et kui langus on kiirem kui kuus meetrit sekundis ja õhusõiduk läheb üle horisontaallennule, siis kaotab see kõrgust, mis ka juhtus Smolenski katastroofi eel.

Venemaa lääneosas juhtunud katastroofis hukkus 88 ametliku delegatsiooni esindajat ja 8 meeskonnaliiget. Samuti on spekuleeritud veel ühe või kahe inimese hukkumisest. Poola presidendi TU-154 kukkus alla tihedas udus maandumist üritades, ehkki sellel oli soovitatud suunduda varulennuväljale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles