Leht: neli ELi riiki jälgivad brittidega massiliselt netisuhtlust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Rootsi luureteenistused jälgivad koostöös Ühendkuningriigiga massiliselt interneti- ja telefonisuhtlust, edastas Briti ajaleht Guardian täna USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) endise töövõtja Edward Snowdeni lekitatud dokumentidele tuginedes.

NSAga lähedastes sidemetes Briti luure kommunikatsiooniosakond GCHQ etendab juhtrolli mainitud nelja riigi luureasutuste abistamises luuretegevust piiravatest seadustest mööda hiilimiseks, kirjutas Guardian.

Guardiani informatsioon valmistab Saksa ja Hispaania valitsustele tõenäoliselt piinlikkust, sest Berliin ja Madrid on NSA nuhkimise nende järele karmisõnaliselt hukka mõistnud.

Lehe andmeil ammutasid nelja Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi luureteenistused lõdvas, kuid üha ulatuslikumas liidus brittidega fiiberoptilistest kaablitest informatsiooni ja hankisid lisaks andmeid veel «salajases koostöös» kommunikatsioonifirmadega.

Guardian on varem kirjutanud, et GCHQ jälgib Atlandi ookeanis asuvaid veealuseid kaableid läbivat informatsiooni.

Laupäeval tsiteeris leht 2008. aastast pärinevat GCHQ uuringut Euroopa riikide kohta ning hilisemat Briti luure kommunikatsiooniosakonna raportit jõupingutustest häkkida sisse erasektori krüpteeritud veebisidesse

GCHQ uuringust selgus, et Saksa välisluureteenistus BND jälgis fiiberoptilisi kaableid ja teenistusel oli «tohutu tehnoloogiline potentsiaal ja hea juurdepääs interneti südamikule». Briti luurajaid aitasid sakslastel samal ajal muuta või mööda minna seadustest, mis piiravad Saksa luure sidejälgimise võimekust.

Hispaania riiklik luurekeskus (CNI) oli tegevusse kaasatud ühe «salajase koostöösuhte» kaudu ühe Briti kommunikatsioonifirmaga.

Prantsuse välisluureteenistus (DGSE) tegi brittidega koostööd krüpteeritud veebiside lahtimurdmisel ja ammutas kasulikku informatsiooni ühelt telekomifirmalt.

Guardiani teatel kiitis Briti luure Rootsit 2008. aastal vastu võetud seaduse eest, mis lubab fiiberoptiliste kaablite jälgimist. Dokumendist selgub veel, et Briti luure kavatses selles rootslastega tihedat koostööd teha.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania on reageerinud vihaselt teadetele USA elektroonilisest luuretegevusest. Saksa kantsler Angela Merkel on nõudnud USA presidendilt Barack Obamalt aru informatsiooni üle, mille kohaselt kogus NSA 2002. aastast tema mobiiltelefoni andmeid.

Hispaania kutsus oktoobri lõpus välja riigis resideeruva Ühendriikide suursaadiku, et nõuda selgitust NSA luuretegevuse kohta, mille käigus jälgiti ajalehe El Mundo andmeil Hispaanias ühe kuu jooksul 60,5 miljonit kõnet.

USA ametnikud on vastanud süüdistustele kinnitusega, et Euroopa riikide luureagentuurid jagasid oma Ühendriikide kolleegidega nende riikide kodanike telefonikõnesid puudutavaid andmeid.

NSA juhi sõnul ei saanud ei Snowden ega tema lekitatud dokumentidest kirjutanud ajakirjanikud aru nende kätte jõudnud informatsioonist ja tõlgendasid seda valesti.

Hiina, Indoneesia ja Malaisia nõudsid sel nädalal Austraalialt selgitust teadete kohta, et neis riikides asuvatest Austraalia saatkondadest koguti Ühendriikide luure tarbeks teavet.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles