Soome kaitseminister Carl Haglund ütles eile, et tahab politseile ja sõjaväele suuremaid volitusi internetis tegutsemisel ning juba on ettevalmistamisel ka vastavasiuline seadusemuudatus.
Soome tahab julgeolekujõududele netis rohkem õigusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haglundi kinnitusel ei ole eesmärgiks inimeste privaatsuse rikkumine, vaid vajadus peatada spioonid ja sissetungijad.
«See on õrn teema, kuid võimuesindajatel peavad tänapäeva maailmas olema õigused ja volitused internetis tegutsemiseks. Politseil ja kaitsejõududel on vastutus riigi julgeoleku eest ja seadusemuudatus tagab, et nad saavad tõhusalt tegutseda ka internetis,» rääkis kaitseminister.
Naaberriigis Rootsis see juba lahendatud nõndanimetatud luure- või FRA-seadusega, mis võimaldab julgeolekujõududel jälgida riiki läbivaid infovooge. Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet hindas 2008. aastal, et pea kogu Venemaa välismaine internetiliiklus kulgeb Rootsi kaudu. Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel saadi teade küberspionaaži kohta Soome välisministeeriumis just rootslastelt.
«Kõik saavad eeldatavasti aru, et eesmärgiks pole nuhkida soomlaste eraelus või lugeda tavakodanike Gmaili või Facebooki, vaid küsimus on just selles, et võimalus oleks sekkuda ja spioonid peatada, kui mõne võõra riigi luuretegevus võtab sihtmärgiks Soome ja Soome võimuesindajad.»
Seadusmuudatus peaks valmima aastavahetuseks.
«Nüüd tulebki võtta aeg ja põhjalikult läbi mõelda, milliseid ja mistüüpi volitusi võimuesindajatel internetis vaja võib minna ja kuidas kindlustada, et neid õigusi ei kuritarvitataks,» märkis kaitseminister.