Salateenistuse tegevus BNSi vastu Leedus tõi rahvusvahelise toetuse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BNSi logo.
BNSi logo. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Leedu salateenistuse tegevus uudisteagentuuri BNS Vilniuse büroo ajakirjanike vastu pälvis reedel rahvusvahelise ja Leedus siseriikliku tähelepanu, millega avaldati arusaamatust erijuurdlusbüroo surve pärast vabale ajakirjandusele.

Muuhulgas riigisaladuse kaitsega tegelev erijuurdlusbüroo STT otsis neljapäeval läbi ühe Leedu BNSi ajakirjaniku kodu, kuulas üle veel kuus ajakirjanikku ja konfiskeeris mitu arvutit. Ühte BNSi ajakirjanikku kuulati üle ööl vastu reedet. Sellele eelnes kohtuniku eeluurimise raames BNSi toimetajale antud korraldus avaldada oma allikas.

Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Nils Muižnieks väljendas reedel muret seoses Leedu eriteenistuse survega uudisteagentuurile oma allika avaldamiseks, toetust BNSi ajakirjanikele väljendas ka Läti Ajakirjanike Liit. «Mures surve pärast BNSile Leedus oma allikate avaldamiseks. Võimud peaksid selgitama ajakirjandusvabadust kärpivaid tegusid või hoiduma neist,» vahendas voliniku säutsu Twitteris tema pressiesindaja Stefano Montanari.

Läti Ajakirjanike Liit avaldas BNSi ajakirjanike õigusele mitte avaldada oma allikaid õiguskaitseorganitele. Ajakirjanike liidu juht Anda Rozukalne ütles, et Läti ajakirjanikud on solidaarsed Leedu kolleegidega ja mõistavad hukka Leedu õiguskaitseorganite surve. Läti ajakirjanike liidule teeb eriti muret jõhker kohtlemine, mis Leedu ajakirjanikele korrakaitsetöötajate poolt osaks sai, lisas ta, öeldes, et see meenutab ebademokraatlike režiimide käitumist meedia ja ajakirjanikega.

«Läti ajakirjanike liit näeb Leedu juhtumis väga ohtlikku pretsedenti, mis osutab ajakirjandusvabaduse taseme langusele. Me toetame täielikult Leedu ajakirjanike liidu nõudmist uurida erijuurdlusteenistuse (STT) tegevust BNSi ajakirjanike vastu,» ütles Rozukalne.

Leedu peaminister Algirdas Butkevičius mõistis reedel hukka õiguskaitseorganite tegevuse uudisteagentuuri BNS suhtes. «Ma ei tea, miks oli vaja ajakirjanikke üle kuulata ja see suureks puhuda. Minu arvates on niisugune suhtumine ja käitumine täiesti vastuvõetamatu. Ma usun, et kõike seda oleks saanud lahendada ka teisiti,» ütles peaminister reedel Leedu raadiole.

Butkevičius väljendas ajakirjanike ülekuulamise üle imestust ja ütles, et tema saab pidevalt niisugust teavet, nagu BNS avaldas. «Ma olen väga üllatunud, et nad hakkasid ajakirjanikke uurima ja küsitlema. Ma ütleksin, et see informatsioon ei üllatanud mind sugugi. Ma saan sellist infot peaaegu iga nädal,» ütles ta.

Leedu peaprokuratuur kinnitas reedel, et eeluurimist ajakirjandusele info lekitamise asjus viiakse läbi intensiivselt, aga rangelt seadusi täites. Leedu BNS kinnitab, et õiguskaitseorganite käitumine oli kohatu ja uudisteagentuuri toimetajalt nõuti oma allikate paljastamist.

STT algatas juurdluse ebaseadusliku infolekke asjus pärast seda, kui BNS edastas möödunud nädalal STT hoiatuse Leedu juhtidele ja kahele seimikomisjonile seoses võimalike inforünnakute ja president Dalia Grybauskaitė kohta «peatselt» avaldatava valeinfoga. President kinnitas hiljem, et STT hoiatas teda Leedu, Euroopa Liidu idapartnerlusriikide ja tema enda vastu suunatud provokatsioonide eest.

Leedu seimi juhatus otsustas reedel pöörduda parlamendi kriminaalluure järelevalvekomisjoni poole seoses STT tegevusega BNSi ajakirjanike suhtes, ütles spiiker Vydas Gedvilas. Ta kritiseeris STT «brutaalset» tegutsemist, mis on tema sõnul poliitikute jaoks vastuvõetamatu. «Seimi juhatus pöördub kriminaalluure järelevalvekomisjoni poole ja palub sel uurida juhtumit, esitada faktid ja oma seisukoha juhatusele. Kas tõesti ei ole muid viise ajakirjanikega rääkimiseks? Kas neid on vaja ülekuulamisele vedada, miks oli vaja üht ajakirjanikku öösel üle kuulata? Meie, poliitikute, jaoks on säärane olukord Leedus vastuvõetamatu,» rääkis parlamendi esimees.

Ta andis mõista, et seimi juhatus võib nõuda STT direktorilt juhtunu kohta selgitust. «Loomulikult ei saa ta kõigest rääkida ja kõike selgitada, kuid ta saab selgitada teenistuse tegevust ja selle kasutatud meetodeid,» ütles Gedvilas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles