Surmavate mürgisüstide hankimine on USA jaoks muutunud järjest keerukamaks ning Ühendriike süüdistatakse selle tulemusel ka improviseeritud hukkamismeetodite kasutamises ja mürgi hankimises reguleerimata turult.
USA häda hukkamistega: head mürki pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. novembril peaks toimuma 1977. aastal toime pandud mõrva eest surma mõistetud Joseph Franklini hukkamispäev Missouris. Võimud kavatsesid selleks kasutada propofooli – levinud tuimestit, mille kõlbulikkust hukkamisvahendina pole testitud. Franklin ja teine samal päeval hukatav mees, Allen Niclasson, pidanuks olema esimesed selle läbi elu kaotanud surmamõistetud.
Kui kuberner Jay Nixon kuulis plaanitavast hukkamisviisist, lükkas ta aga Nicklassonu surmapäeva edasi. Selgus nimelt, et propofooli hukkamisvahendina kasutamine seaks ohtu aine haiglavarud.
Propofooli USAsse tarniv Saksamaa firma teatas nimelt hukkamisplaanidest kuuldes, et nõuab tarnitud ainet tagasi. Sama teatas ka propofooli tarniv USA firma.
Seepeale otsustas Missouri osariik kasutada pentobarbitaali ning osta seda mitte ravimifirmalt vaid rohusegamis firmalt, kus segatakse kokku väikeseid ravimikoguseid vastavalt spetsiifiliste klientide nõudmistele.
Sellele on aga vastu mitmed aktivistid, sest möödunud aastal puhkes ühe taolise Massachusettsi ettevõtte tõttu väiksemõõduline meningiidi epideemia, mis nõudis üle 60 inimelu. Samuti ei allu taolised ettevõtted riikliku Toidu- ja ravimiameti regulatsioonidele.
Taoliste tootjate (inglise k. Compounding pharmacies) puhul ei saa kindel olla selles, millistele standarditele toode vastab.
Surmasüste kasutatakse hukkamismeetodina kõigis 32-s USA osariigis, kus surmanuhtlust rakendatakse ning juba mitmeid aastaid on neil probleeme sobivate mürkide leidmisega.
Aastakümneid kasutati ühetaolisi kolmeastmelisi süste, ent nende peamist koostisosa – tiopentaal-naatriumit – tootev firma lõpetas vanglate varustamise. Euroopa ravimitootjad tegutsevad aga riikides, kus surmanuhtlus on keelatud ega soovi, et nende tooteid kasutaks hukkamistel.
USA osariigid on probleemi lahendamiseks kasutanud kaht moodust: uute ravimite või ravimikombinatsioonide kasutusele võtmine või vajaminevate ainete ostmine ravimifirmade asemel ravimeid kokku segavatelt litsentsita apteekidelt.
Ainuüksi sel nädalal kasutati kolmes erinevas osariigis igaühes hukkamiseks erinevat meetodit.
Fordhami juurakooli professor ja surmanuhtluse ekspert Deborah Denno sõnul kasutatakse mitmetes vanglates viivad surmanuhtlusi läbi vabatahtlikud ja isikud, kel puudub vastav kompetents. «Kui kasutada aineid, mida pole kunagi inimese tapmisel kasutatud ning mis pole selleks mõeldud ning seda teeb treenimata personal, kes ravimitest kuigi palju ei tea, luuakse väga riskantne olukord,» sõnas ta.
New Yorgi ülikooli juuraprofessor Robert Blecker, kes toetab surmanuhtlust, leidis aga, et on äärmiselt veider, kuidas vaieldakse testimata surmamisvahendite üle. «Miks selline mure nende osas, kes on hukka mõistetud?» küsis ta.
Osaliselt on lärm tekkinud aga ka seetõttu, et ravimifirmad kardavad negatiivset tagasisidet ning toodavad seni surmamiseks kasutatud aineid üha vähem.