Hiina lubas kaotada töölaagrid, ent nii neis karistust kandnud inimesed, kui inimõigusaktivistid kardavad, et üks süsteem võidakse lihtsalt asendada teisega, mis võimaldab samuti kohtupidamiseta karistusi määrata.
Kahtlused: Hiina töölaagrite koledused võivad asenduda uue samaväärse süsteemiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töölaagrite kaotamine on osa reformipaketist, mille Hiina kommunistlik partei arutas Kolmandal pleeniumil – aasta pärast seda, kui võimule sai uus valitsus Xi Jinpingi juhtimisel.
Kõigi eile avalikustatud reformide puhul saab aga määravaks asjaolu, kuidas neid ellu viiakse.
«Laagrite kaotamine on parem kui nende mittekaotamine,» sõnas uudisteagentuurile telefonitsi 38-aastane endine vang Peng Hong. «Ma olen ettevaatlikult optimistlik.»
1957. aastal pisisulide karistamise kiirendamiseks mõeldud laagrisüsteemis toimub ametlikult ümberõpe läbi töö, ent sellest sai poliitilise tagakiusamise vahend. Politsei saab praegu inimesi kuni neljaks aastaks laagritesse saata ka kohtuprotsessita.
Kohalikes omavalitsustes kasutati seda sageli nende vaigistamiseks, kes püüdsid kõrgematele instantsidele nende rikkumistest teatada ning loomulikult jõudis laagritesse palju neid, kellele pandi süüks kommunistliku partei võimu õõnestamist.
Peng saadeti töölaagrisse 2009. aastal ning tema karistuse pikkuseks määrati kaks aastat. Süütegu oli toonase Chonggini linnapea ja nüüdse Hiina presidendi Bo Xilai kuritegevusega võitlemise kampaaniat mõnitava koomiksi edastamine internetis.
Ühel õhtul külastas teda politsei ning kuus päeva hiljem seisis ta alasti ja kummargil valvurite ees, igaüht, kes pilku tõsta julges, peksti keppidega. «Mul on sellest ajast väga halbu mälestusi,» rääkis Peng. «Need ajad olid sünged.»
Surve reformi läbiviimiseks on aastaid kasvanud, murdepunktiks sai aga möödunud aasta august, mil ühele Hunani provintsist pärit naisele määrati 18 kuu pikkune «ümberkasvatamine» töölaagris. Tema «süütegu» oli oma tütre eest võitlemine ning õigluse nõudmine – tütar rööviti 2006. aastal kõigest 11-aastasena ning sunniti töötama prostituudina.
Puhkenud avaliku pahameele tõttu vabastati Tang kõigest nädal hiljem ning käesoleval aastal maksti talle 2941 juaani valuraha.
«Ma arvan, et paljud inimesed teadsid juba varem, et see süsteem on ebaõiglane,» rääkis ta täna uudisteagentuurile AFP. Ta kinintas, et on laagrite sulgemise üle õnnelik.
Pekingis resideeruv Melbourne'i La Trobe'i ülikooli juuraprofessor kinnitas aga, et neid, keda varem oleks oodanud töölaager ei jäetaks ka pärast reformi karistuseta, kuigi selleks kasutatakse ilmselt teisi meetmeid. «Ma ei usu, et see muudab midagi oluliselt nende inimeste jaoks, keda töölaagrite ümberõppe väärilisteks peetakse. Suure tõenäosusega ootab neid siiski vangistus või mõni muu karistus,» kommenteeris ta.
Hiina kriminaalseadustik lubab kergemaid karistusi, mis on sobilikud pisisulidele – alates kolm kuni 24 kuud kestvatest koduarestidest kuni kuus kuud kestva kinnipidamisasutuses viibimiseni, teatas Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua.
Pekingis tegutsev inimõigusadvokaat Pu Zhiqiang leidis, et uus süsteem on pisut parem. «Enne ei olnud [karistuse määramisel] mitte mingisugust õiguslikku alust ega vajadust kohtu poole pöörduda,» rääkis ta. «Nüüd tuleb inimese vahi alla võtmisel leida ka süüdistus.»
Hiina õigusüsteemi osas on küll edusamme tehtud, ent selle rakendamine ei õnnestu kuigi hästi – esineb palju rikkumisi, nende seas ka kinnipeetavate piinamist tunnistuse saamiseks, ning sageli pole isikutele tagatud juriidilist abi.
Human Rights Watch hoiatas samuti, et töölaagrid võidakse asendada lihtsalt uute meetoditega. «See oluline samm on tähenduslik vaid siis, kui valitsus garanteerib, et see, mis laagritele järgneb ei ole uus kohtupidamiseta karistuste süsteem,» teatas organisatsiooni Aasia haru juht Brad Adams.