Natside röövitud kunstivara pärija tahab kõike endale jätta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cornelius Gurlitti kollektsiooni kuuluvad teosed.
Cornelius Gurlitti kollektsiooni kuuluvad teosed. Foto: SCANPIX

Sakslane, kellele valduses on üle 1400 kunstiteose, millest paljud on tõenäoliselt natside poolt kokku varastatud, teatas, et ei anna neid vabatahtlikult ära.

Teosed päranduseks saanud Cornelius Gurlitt väitis, et kunstiteosed on omandatud seaduslikul teel.

Jätkuvalt käib juurdlus teoste algsete omanike leidmiseks.

Kollektsioon, mille väärtus on hinnatud üle miljardi euro, avastati Gurlitti korterist möödunud aasta märtsis rutiinse maksuinspektsiooni kontrolli käigus. Teiste seas leidub seal mitmeid hävinuks peetud teoseid kunstnikelt nagu Marc Chagall, Pablo Picasso, Henri Matisse, Otto Dix ja Max Liebermann.

Kunstiekspertide sõnul on nende maalid ja sketšid, millest paljud on suisa raamimata, äärmiselt kõrge kvaliteediga.

Gurlitti isa Hildebrand oli kunstikaupmees, kes müüs natside konfiskeeritud või ostetud teoseid, millest paljud pani ta enda jaoks kõrvale.

Pärast kunstiteoste avastamist võib Gurlitti korteri läheduses näha pidevalt ajakirjanikke, kes püüavad meest kommentaarideks tabada.

„Ma ei anna midagi vabatahtlikult ära,“ sõnas 80-aastane Gurlitt ajakirjale Der Spiegel, kui mehelt uuriti, kas ta kavatseb teosed nende algsetele omanikele taastada.

Gurlitt süüdistas õigusorganeid ja avalikkust valemulje loomises, kinnitades, et on võimudele jaganud juba piisavalt infot, mis tõendab, et ta pole milleski süüdi. Vanahärra on talle osaks saanud meediatähelepanust äärmiselt šokeeritud.

Saksamaa prokuratuur on teatanud, et neil pole arreteerimise õigustamiseks piisavalt kahtlusi, mistõttu ei ole neil plaanis isiklikult Gurlitti suhtes midagi ette võtta.

Juute esindavad huvigrupid on häiritud asjaolust, et Saksamaa võimud pole kunstiteoste avastamise järel nende esialgsete omanike väljaselgitamisega piisavalt tegelenud.

Mitmed juudiperekonnad ja muuseumid väidavad, et on Gurlitti kollektsiooni kuuluvate teoste õigusjärgsed omanikud ning need jõudsid kollektsiooni natside tegude tõttu.

Teoste praegust asukohta pole avalikkusele paljastatud.
 

Copy
Tagasi üles