Keenias elab 1,5 miljonit inimest HI-viirusega ning igal aastal nakatub veel ligi 100 000, sellest hoolimata ei kasuta paljud prostituudid mitte kondoome, vaid eelistavad süüa nakatumisriski vähendavaid kalleid ravimeid.
Miks Keenia prostituudid HIVi levikust hoolimata kondoome ei kasuta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Las ma räägin teile, kuidas asjad on ja miks meist paljud kondoome ei kasuta,» rääkis BBC-le juba kuus aastat Nairobi Korogocho slumis prostituudina töötanud Sheila.
«Meil ei ole raha ning kui sa kohtad klienti, kes maksab sulle rohkem raha, kui sulle tavaliselt pakutakse, seksid sa kaitsevahendita isegi siis, kui tead, et tal on HIV,» sõnas naine.
Sheila rääkis, et tema ja paljud prostituudid käivad igal hommikul lähedalasuvas kliinikus retroviiruse vastaseid esmaabiravimeid saamas. Juhul kui neid võtta 72 tunni jooksul pärast kokkupuudet viirusega, vähendavad need nakatumisohtu ning võivad paljudel juhudel selle arenemise peatada. «Me kasutame ravimeid nagu kondoome,» lausus Sheila.
Kasutatav ravim on tõepoolest mõeldud kasutamiseks hädaolukordades näiteks vägistamisohvrite või HIV-positiivse inimese verega kokku puutunud meditsiinitöötajate päästmiseks.
Selle kohta, kui tõhus on kõnealune kokkupuutejärgne profülaktikaravim (PEP), puudub korralik statistika. Ekspertide sõnul on ikkagi oluliselt efektiivsem kasutada kondoome ning vältida seeläbi juba võimalikku kokkupuudet viirusega.
Mõned kliinikud annavad ühele kliendile ainult ühe doosi ravimit aastas, sest nad kardavad, et nende liiga heldekäeline jagamine tähendab seda, et prostituudid lõpetavad üldse kondoomide kasutamise.
See pole aga takistanud 24-aastast Pamelat sel aastal juba neli korda hädaabiravimit võtmast. «Ma olin ühel ööl väga purjus olles kaitsmata vahekorras ning ei läinud järgmisel päeval lihtsalt sellesse kliinikusse, kuhu ma eelmisel korral pöördusin,» selgitas naine. Ta läks kliinikusse, kus tema kohta varasemad andmed puudusid ning väitis, et teda sunniti kondoomita seksima. Ravimi kõrvaltoimete, iiveldamise ja peapöörituse tõttu ta aga häda-abikuuri ei lõpetanud.
ÜRO aidsiga tegeleva haru teadusnõnunik Peter Godfrey-Faussett kinnitas, et viirusevastased ravimid on sekstöötajate seas täiesti omal kohal, ent ainult sel juhul, kui neid õigesti kasutada.
«Me teame, et kuigi paljud sekstöötajad kasutavad kondoomi üsna laialdaselt, on meil endiselt ka väga levinud HIV, seega on vaja lisavahendeid,» sõnas ta.
Ravimite kasutamine esmaabivahendina pole tema sõnul aga parim viis – nende asemel võiks olla hoopis ravim, mida peaks võtma enne kokkupuudet viirusega (PrEP).
Taolist ravimit peab võtma iga päev ning see sisaldab väiksemaid annuseid kui kokkupuutejärgsed ravimid, mistõttu esineb ka vähem kõrvalmõjusid. Sealjuures tuleb ka selle ravimi kasutamise korral käia regulaarselt kontrollis, et teha kindlaks, kas ravi töötab.
Keenia prostituutide seas on plaanis käivitada pilootprogramm, millega uuritaks, kas ennetavad ravimid võiksid olla kasutusel lisakaitsena.
USAs maksab ennetava ravimi aastane doos 14 000 dollarit, ent madala sissetulekuga inimesed võivad saada selle odavamalt või suisa tasuta. Arengumaades kasutatakse odavamaid koopiaravimeid, mille hind võib aastas olla vaid 150 dollarit. Kõige odavam ja kindlam ennetusvahend Godfrey-Faussetti sõnul on siiski kondoom.