Paavst Franciscus kutsus täna avaldatud üleskutses Vatikani võimu vähendama ning nentis, et katoliiklased peaksid tegelema aktiivsemalt hädaliste abistamisega. Samas välistas ta endiselt naistele preestristaatuse andmise.
Paavst nõuab radikaalset kirikureformi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirikupea kinnitas, et ootab ettepanekuid oma rolli muutmiseks. Paavst kasutas oma esimeses apostellikus ekshortatsioonis (üleskutses) mitteametlikku stiili ning esitas oma visiooni roomakatoliku kiriku tulevikust.
«Rooma paavstina on minu kohus olla avatud ettepanekutele, mis aitavad muuta minu ametikoha sarnasemaks sellega, mida soovis Jeesus Kristus,» kirjutas ta. Franciscus kinnitas, et on käes aeg muuta paavstivõimu ning lisas, et ülemäärane tsentraliseerimine muudab kiriku elu lihtsustamise asemel hoopiski keerulisemaks.
Paavst jättis dokumendis siiski käsitlemata paljud progressiivsete jõudude poolt sagedasti tõstatatud eetilisi küsimusi puudutavad muudatusettepanekud. Muuhulgas kinnitas ta, et temalt kirikupeana ei saa oodata suhtumise muutust abordi küsimuses ning preestristaatuse ainult meestele andmine ei ole vaieldav.
Samas nentis ta, et tuleks teha enam naiste toetamiseks keerulistes olukordades, kus abort paistab olevat ainus lahendus.
Franciscus moodustas hiljuti Vatikani bürokraatia reformimiseks nõuandva kardinalide kogu. Sel kuul algatas kirik maailma piiskopkondades küsitluse, millesse kuulusid ka küsimused samasooliste abielu ja lahutatute uuesti abiellumise kohta.
Paavst rõhutas ka kiriku sotsiaalse sõnumi olulisust ning kritiseeris maailmamajanduse ebavõrdsust.
«Vaeseid süüdistatakse vägivallas, ent ilma võrdsete võimalusteta leiavad agressiooni eri vormid viljaka pinnase ning viimaks lahvatavad,» hoiatas kirikupea.
Paavst rääkis ka religioonidevahelisest dialoogist ning islamiga sõlmitud suhete olulisusest katoliku kiriku jaoks, sest moslemiusku immigrantide hulk paljudes traditsiooniliselt kristlikes riikides kasvab.
«Me peaksime moslemitest sisserändajaid vastu võtma samamoodi nagu me soovime, et meid islamiriikides koheldaks,» sõnas ta.
Suur osa ekshortatsioonist tegeles hingeliste küsimustega, eelkõige vajadusega läheneda usule rõõmsamalt. Seda rõhutas ka dokumendi ladinakeelne pealkiri «Evangelii Gaudium» (ladina k. Evangeeliumi rõõm).
«Maailmas on kristlasi, kelle elu paistab kui paast ilma ülestõusmispühadeta,» kirjutas paavst ning rõhutas, et kristliku sõnumi sisu ei peaks olema pattude ja vigade loetelu, vaid püüdlus headuse poole.
«Meie kiriku uksed peaks alati lahti olema nii, et keegi, keda on liigutanud Püha Vaim ja kes tuleb siia Jumalat otsima, ei leiaks eest suletud ust,» kirjutas kirikupea.