Tragöödia tõttu jäid Maximad tühjaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maxima Zolitūde poe juurde viidi möödunud aastal ohvrite mälestuseks ohtralt küünlaid ja lilli.
Maxima Zolitūde poe juurde viidi möödunud aastal ohvrite mälestuseks ohtralt küünlaid ja lilli. Foto: SIPA/Scanpix

Pea kõikide Maxima kaupluste juures nii Riias kui kogu riigis võis eile näha lillekuhjasid ja kümneid põlevaid küünlaid. Need olid sinna toonud kaupluse töötajad, kliendid ja lihtsalt möödujad.

Maxima poodides pole aga kunagi olnud nii vähe inimesi kui viimastel päevadel. Rusutud meeleolus kassapidajad istuvad nõutult oma kohal. Internetis ringlevates üleskutsetes on soovitatud Maxima poode boikottida. Niimoodi ei reageerita üksnes Maxima võimalikule vastutusele Zolitūde tragöödias, vaid ka ettevõtte püüdlustele end õigustada, tehes seda vassides ja fakte varjates.

Nagu selgus, hoidis Maxima salajas, et suurem osa varisenud kaubanduskeskusest kuulub tegelikult Maxima omanikele. See tähendab, et ettevõte üüris hoonet iseendalt, vastutades selle seisukorra eest rohkem, kui seni arvatud.

Teiseks keeldub Maxima endiselt avaldama varisenud poe «turvainstruktsioone», mis Maxima Läti juhi Gintars Jašinskase sõnul ei lubanud evakueerida inimesi enne, kui ohusignaali käivitumise põhjus pole kindlaks tehtud.

Siiski on Maxima teatanud, et plaanib maksta 18 aasta jooksul hüvitist ostukeskuse varingus vanemad kaotanud lastele. Varingu tõttu kaotas ema või isa või mõlemad vanemad 23 last. Ettevõtte kinnitusel hakatakse lastele maksma igakuist hüvitist Läti keskmise kuupalga ulatuses, mis praegu on 500 latti. Mõlemad vanemad kaotanud lastele makstakse 1000 latti kuus.

Ka need inimesed, kes pole läinud kaasa üleskutsetega Maxima poode boikottida, on hirmul. «Poodi – mitte üksnes Maximasse – sisenedes vaatad esmalt selle lage ja katust. Kuidas see välja näeb? On seal mõrasid?» räägivad ostjad Maxima poodides. Kui kassade juures asuvad turvaväravad äkki tööle hakkavad, andes märku võimalikust vargusest, pööravad inimesed närviliselt pilgu vilkuvate punaste tulede poole

Selline peaaegu paranoiline hirm on tegelikult mõistetav. Kuigi Zolitūde tragöödia põhjuseid endiselt uuritakse ja tulemusi on lubatud alles järgmise aasta kevadeks, on ehituseksperdid, insenerid ja isegi ehitajad juba praegu avaldanud avalikult arvamust selle võimalike põhjuste kohta.  

Formaalne kontroll

Ehituseksperdid on avanud internetis oma ajaveebe ning andnud televisioonile ja ajalehtedele intervjuusid, kus paljastavad, kui hoolimatult tegelikult Lätis maju ehitatakse. Eriti on nad kritiseerinud mõne aasta eest Lätit haaranud kinnisvarabuumi ajal rajatud hoonete ehituskvaliteeti  

Näiteks Aigars Ķūrēns töötas kokkuvarisenud kaubanduskeskuse hoone ehitusel 2011. aastal, mil see ka avati. Plaatijana töötanud Ķūrēnsile maksti ruutmeetri eest 30 santiimi (42 eurosenti). Alguses töötas ta lepinguta ning tema sõnul võis igaüks ilma loata hoonesse siseneda.

Ehitusinsener Ivars kirjutas aga oma ajaveebis, et ilmselt on kokkuvarisenud kaubanduskeskuse ehitanud firmade dokumendid kõik täiesti korras. «Sest igaüks võib nendes dokumentides kirjutada mida iganes. Keegi ei kontrolli neid,» märgib Ivars, kelle sõnul allkirjastavad ehitusinspektorid need dokumendid ilma, et oleksid nendes hoonetes ise käinud.

Kuigi seda on võimatu tõestada, tunnistab ka Läti Ehitusinseneride Liidu esindaja Sergejs Meierovics, et reegleid dikteerivad ehitusfirmade kliendid, kes nõuavad, et kõike tehtaks kiiremini ja odavamalt, kusjuures ehitajad annavad survele järele ning mingisugust riiklikku kontrolli ei ole.

Riiklik ehitusinspektsioon likvideeriti nelja aasta eest ning selle tööülesanded pandi kohalike omavalitsuste ehituskontrolli osakondadele. Kuid need osakonnad kontrollivad ehitustöid üksnes formaalselt, veendumaks, et kõik dokumendid on korras. Projekte muuta nemad lihtsalt ei oska.

«Kui me peaksime iga projekti üle vaatama, oleks meil vaja tuhandeid töötajaid,» ütles Läti Televisioonile Riia linnapea Nils Ušakovs, kes kõrvaldas poe varingu asjaolude selgitamise ajaks ametist kuus Riia ehitusjärelevalveameti töötajat, kes olid allkirjastanud Maxima Zolitūde poe ehituse dokumente.

Varisemisohus naaberhoone

Tragöödia põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalasja algatanud politseil on juhtunu kohta tekkinud kolm versiooni. Üks versioonidest on seotud kauplusehoone projekteerimisega, teine ehituse ja järelevalvega, kolmanda versiooni järgi ei pidanud katus vastu roheala rajamiseks kokku kuhjatud mulla ja ehitusmaterjalide raskusele.

Meierovicsi hinnangul põhjustas Zolitūde tragöödia mitu väärsammu. Peamine viga oli tema sõnul see, et projekt jagati kahte etappi. Esimese etapi käigus ehitati valmis Maxima pood, kuid hiljem, kui pood oli juba avatud, ehitati sama hoonega ühendatud suur elumaja. See hoone on märksa suurem ja raskem kui kaubanduskeskus ning Meierovicsi sõnul surus maapinda oma raskusega allapoole. Kuna kaubanduskeskus on märksa kergem, siis maapind Maxima all tõusis. «See on elementaarne füüsika,» ütles Meierovics ajalehele Neatkarīgā.

Arhitekt Einars Vilnise versioon on väga sarnane Meierovicsi omaga. Tema sõnul tuleks Maxima kõrval asuv eluhoone maha lammutada, kuna vastasel korral kukub see varem või hiljem ise kokku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles