Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president ja apartheidivastase liikumise sümbol Nelson Mandela suri täna 96. eluaastal.
Suri Nelson Mandela
5. detsember 2013, 23:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mandela lahkumisest teatas neljapäeval televisiooni vahendusel riigi praegune president Jacob Zuma, lisades, et Mandela puhkab nüüd rahus, vahendas BBC News.
«Meie rahvas on kaotanud oma suurima poja,» ütles Zuma.
27 aastat vanglas veetnud ja 1993. aastal koos riigi toonase presidendi Frederik de Klerkiga Nobeli rahupreemia pälvinud Mandelat nähti pärast 2004. aastat harva avalikkuses.
Ta oli LAVi president aastail 1994–1999.
1918. aastal sündinud Mandelal diagnoositi 2001. aastal vähk, viimasel ajal oli tal probleeme kopsudega ning ta veetis kolm kuud haiglas, pärast mida raviti teda edasi kodus.
Nelson Mandela liitus Aafrika Rahvuskongressiga (mis on ka praegu LAVi valitsev erakond) 1943. aastal, 1956. aastal süüdistati teda riigireetmises, kuid nelja-aastase kohtuprotsessi järel loobuti süüdistustest. 1962. aastal Mandela arreteeriti süüdistatuna vaenu õhutamises ja ilma passita riigist lahkumises. Talle mõisteti karistuseks viis aastat vangistust. 1964. aastal süüdistati teda sabotaažis ning määrati karistuseks eluaegne vangistus. 1990. aastal Mandela siiski vabastati vanglast.
Apartheid oli Lõuna-Aafrika Vabariigis aastal 1948–1994 võimul olnud Rahvuspartei poolt läbi seadusandluse sisse viidud rassilise eraldatuse poliitika, mille vastu Aafrika Rahvuskongress järjekindlat võitlust pidas. Apartheid andis riigis ülekaalu ja eesõigused afrikaanerite järeltulijaist valgele vähemusele.