Euroopa tormis on hukkunud üheksa inimest

Liisa Tagel
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inglismaal Hemsbyis tuli kokku varisenud maja uudistama hülgepoeg.
Inglismaal Hemsbyis tuli kokku varisenud maja uudistama hülgepoeg. Foto: SCANPIX

Euroopa põhjaosa piitsutavad täna jätkuvalt jäised talvetormid, milles on nüüdseks hukkunud juba üheksa inimest. Tormi tõttu on sajad tuhanded kodud elektrita ning liikluses valitseb mitmel pool kaos.

Päästetöötajad tegelesid kõikjal rannikualadel kallaste liivakottidega kindlustamisega, üleujutatud aladelt inimeste evakueerimisega ja murdunud puude eemaldamisega teedelt, edastas uudisteagentuur AFP.

Torm Xaver pühkis kõigepealt üle Suurbritannia, kus eile hukkus kaks inimest. Tuul tõusis Šotimaa kohal kohati 228 kilomeetrini tunnis ning liikus edasi Saksamaale, mida laastasid tuuled kiirusega kuni 158 kilomeetrit tunnis. Torm laastab ka Hollandit, Poolat ja Skandinaavia lõunaosa.

Poolas jäi elektrita 400 000 kodu, Rootsis 50 000. Tuhanded reisijad jäid lennujaamadesse, sest lennud Amsterdami, Berliini, Hamburgi, Gdanskisse ning mitmetesse teistesse linnadesse tühistati.

Aastakümnete suurim tõus kombineerituna tugevate tuultega rammis Põhja-Saksamaa ja Hollandi tamme, mis pidasid aga vapralt vastu – suurematest purustustest teateid ei ole.

Kolm inimest hukkusid Poolas autos, mille peale kukkus puu ning üks inimene sattus sarnasesse õnnetusse Rootsis.

Eile hukkus Suurbritannias üks veoki- ja üks rollerijuht ning tormilained uhtusid Rootsi lõunaosas laevalt merre kaks Filipiini meremeest. Taanis hukkus eakas naine, kelle sõiduki tuul lihtsalt ümber puhus.

Hoolimata surmadest ja segadusest hingasid mitmed riigid täna juba kergendatult, sest purustused on siiski küllalt väikesed. 1953. aastal tabas Põhjamere-äärseid riike torm milles hukkus üle 2000 inimese.

Suurbritannia kinnitusel on praegu tegu kõige hullema tõusuveega pärast 1953. aasta traagikat, ent tamme ja veetõkkeid on pärast seda tugevdatud ning suurem osa neist peab hästi vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles