Gröönimaa tahab Taanilt isata jäetud lastele hüvitist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gröönima pealinnas seisab skulptuur, mis kujutab legenditegelasi õnnetut orbu ja teda kaitsvat naisvaimu.
Gröönima pealinnas seisab skulptuur, mis kujutab legenditegelasi õnnetut orbu ja teda kaitsvat naisvaimu. Foto: SCANPIX

Gröönimaa soovib endiselt koloniaalvalitsejalt Taanilt hüvitist tuhandetele abieluväliselt sündinud lastele, kes tunnistati seaduse silmis isatuks, teatas täna Gröönimaa esindaja Taani parlamendis.


Kõigil taanlastel on juba 1938. aastast olnud võimalik välja selgitada, kes on nende isa, ent praeguseks autonoomse piirkonna sataatuses Gröönimaal anti see õigus inimestele alles 1963. aastal, mõningates piirkondades suisa alles 1974. aastal, edastas uudisteagentuur AFP.

«Minu jaoks on see põhimõtte küsimus,» sõnas Gröönimaa Inuiitide Ataqatigiiti parteid esindav saadik Sara Olsvin Taani parlamendi eest. «See on tunnistus, et neid diskrimineeriti,» lisas ta, kinnitades, et kompensatsiooni suurus on teisejärguline küsimus.

Ta rääkis, kuidas paljud perekonnad pidid seetõttu häbis elama ning paljusid lapsi diskrimineeriti ja kiusati.

Seaduse tõttu jäid isatuks tuhanded lapsed, kelle vanemad pärinesid lisaks Gröönimaale ka Taanist, USAst ja Fääri saartelt.

Taani parlament hääletab sel nädalal ettepaneku üle, mis vastuvõtmise korral annaks tuhandetele enne 1963. aastat sündinud inimestele õiguse teada saada, kes oli nende isa. Seadus ei anna neile siiski pärimisõigust juhul, kui isa on juba surnud ning tema varad jagatud.

Taani ajalehtede hinnangul võib diskrimineeriva seaduse tõttu isatult elanuid olla suisa kuni 5000, sealjuures elab Gröönimaal kõigest 57 000 inimest.

2011. aastal avaldatud Taani valitsuse raport kinnitas, et nende hulk on märkimisväärne ning kasvas 1973. aastal, mil 56 protsenti kõigist sündinud lastest sündis väljaspool abielu.

Raportis leiti, et üks diskrimineerivate seaduste püsimise põhjusi oli rassistlik suhtumine gröönlastesse – neid peeti lapsikuteks ning kultuuriliselt alamal astmel olevateks ning seetõttu ei peetud ka oluliseks sealsete seaduste muutmist. Raporti andmetel kardeti tõepoolest, et seaduse muutmine viiks vastutustundetu käitumiseni ning seda eriti naiste seas.

Gröönimaa oli Taani koloonia 1953. aastani.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles