Eestit külastanud Tansaania suurima opositsioonierakonna Chadema liige ja selle noortekogu Bavicha esimees Wegesa John Heche meenutab eurooplastele, et mitte ainult meie ei pea vastu võtma tuhandeid Aafrika põgenikke. Tansaania on kõige rohkem põgenikke vastu võttev riik Aafrikas. Tansaania opositsioon loodab 2015. aasta valimistel kukutada riiki 1962. aastast valitsenud erakonna Chama Cha Mapinduzi.
Te osalesite Eestis Aafrika põgenike olukorrale keskendunud aruteluõhtul, kus rääkisite migratsioonist. Milline on olukord Tansaanias?
Euroopas näevad paljud seda teistmoodi. Pean ikkagi rõhutama, et Aafrika pole riik, vaid kontinent. Olen kogenud, et inimesed peavad seda ikkagi põhimõtteliselt üheks riigiks, kust kõik tahavad Euroopasse põgeneda.
Aafrika on kontinent enam kui 54 riigiga, erinevate kultuuridega ning see jaguneb erinevateks regioonideks. Inimesed, kes püüavad üle Vahemere Euroopasse tulla, on eelkõige Põhja-Aafrika araabia maadest ning Eritreast ja Somaaliast.
Tansaania on aga põgenikke vastu võttev maa. Meile tuleb igal aastal tuhandeid inimesi eri riikidest. Need, kes Tansaaniast Euroopasse lähevad, teevad seda juba pigem legaalselt. Meile tuleb iga päev põgenikke peamiselt naaberriikidest Somaaliast, Rwandast, Burundist ja Kongost. Põgenikke on palju ja nende olukord väga kehv. Nad on sageli kõndinud 5–10 päeva ilma toidu ja korraliku joogiveeta. Nad põgenevad sõja ja poliitilise tagakiusamise eest ning me peame neile varjupaika pakkuma, sest nad on inimesed nagu meie.
Kuid see ei ole lihtne – me oleme vaesed. Ei saa öelda, et oleksime arengumaa, aga me oleme endiselt vaesed, kuigi meil on ressursse: mineraale, gaasi, kaunis loodus ja Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro. Praegune valitsus on aga olnud võimul ligi 52 aastat ning meil on palju korruptsiooni ja ressursside väärkasutamist.
Kuidas te tulete nii paljude põgenikega toime riigis, mis on kultuuriliselt ja religioosselt niigi äärmiselt mitmekesine? Miks nad teie juurde tulevad?
Kuigi me oleme vaesed, on Tansaanias rahu. Meil on ligi 160 hõimu ja üle 60 miljoni inimese, kuid meil on ikkagi üks keel – suahiili –, millel on väga oluline roll meie ühendamisel, hoolimata erinevatest kultuuridest, religioonidest, hõimudest ja värvidest.
Oleme kõik üks rahvas ühes riigis ja me ei aja tulijaid ära. Eelmiste valimiste ajal püüdis valitsev partei CCM küll õhutada religioosseid pingeid – nad tahtsid kasutada religiooni oma kampaanias. Moslemeid püüti ärritada väidetega, et kristlaste eest ja nendega koos võitlemine pole õige. Meie (Chadema – toim) püüame aga vältida religioossete argumentide lõksu jäämist.
Milline on praegune poliitiline olukord Tansaanias?
Mitmeparteisüsteem võeti uuesti kasutusele 1992. aastal ning Chadema asutati 1993. Me oleme noor demokraatia. Võimulolev erakond on valitsenud klannina – ameteid pärandatakse poegadele ja tütardele. Olles olnud liiga kaua võimul, on nad unustanud, mida tuleb rahva heaks teha. Väga väike hulk inimesi omab suurt osa rikkustest, nemad hoiavad oma raha Euroopa pankades ja põgenevad ise sinna.
Tansaanias ei ole isegi puhast joogivett, ainult kümnel protsendil elanikest on elekter ning inimesed surevad pidevalt haigustesse, millest paljud on tegelikult ravitavad. Indiasse ja Euroopasse põgenetakse ka selleks, et saada arstiabi. Koolides pole piisavalt õpetajaid ega raamatuid.
Meil on küll mitmeparteisüsteem, aga võitja võtab kõik. Opositsioon on siiski järjest enam toetust kogunud: 1995. aastal saime 320 parlamendikohast neli, 2010. aastal juba 48.
Valitsev erakond kardab saabuvaid valimisi, niisiis on alanud tapmised. Möödunud aastal peksis politsei ühes külas külmavereliselt surnuks meie toetajad, kes rahvaga rääkisid. Tapeti ka tuntud teleajakirjanik Daudi Mwangosi, kes püüdis kajastada ühel meie üritusel toimunut – politsei lasi talle pisargaasikanistri kõhtu.
Tänavu oli meil Arusha linnas demonstratsioon, kus rahva keskel plahvatas pomm. Järgmisel päeval püüti samas linnas selle plahvatuse vastu meelt avaldada ja vastuseid nõuda, ent kokkupõrgetes sai surma veel inimesi. Kokku hukkus 15 inimest. Olukord pole kerge, aga Tansaania on meie riik ning me võitleme selle eest.
Valitsus piirab ka meediat. Oktoobris keelati ajaleht Mwananchi kolmeks nädalaks ning Tanzanina detsembrini, möödunud aastal suleti määramatuks ajaks meie uuriva ajakirjanduse lipulaev MwanaHalisi. Informatsiooniminister sai seda väga lihtsalt teha, meie ministritel on liiga palju võimu.
Valitsuse võimu piiramiseks on opositsioon algatanud ka põhiseaduse muutmise, millega valitsus kaasa tuli. Kas on võimalik, et midagi muutub juba enne valimisi?
2010. aasta valimistel lubas meie presidendikandidaat, et kui rahvas hääletab tema poolt, hakkame pärast võimule saamist saja päeva jooksul tegelema uue põhiseadusega. Võitis küll CCM, kuid 2011. aastal juhtis Chadema kogu riigis massilist liikumist, mille eesmärk oli survestada valitsust uue põhiseadusega tegelema ja oluliste kaupade, näiteks suhkru hinda alandama.
Liikusime mööda riiki ühest piirkonnast teise ning lõpuks teatas president Jakaya Kikwete meediale: Chadema püüab mind kukutada. Aga ta võttis meie ettepanekud vastu – ta alandas hindu ja lubas kirjutada uue põhiseaduse.
Meie kehtiva põhiseadusega on palju probleeme: president on nagu ingel, keda ei saa puutuda isegi siis, kui on kahtlusi valimiste aususe suhtes. Samuti ei ole õigust valimispettuse kahtluste korral kohtusse pöörduda. Erakond, kes võidab valimised, võidab kõik – teised ministrikohti ei saa.
Aga oleme siiski rahul, et valitsus meie põhiseaduskava üles korjas. Me kirjutame praegu uut konstitutsiooni. Esimese mustandiga sai tegeleda rahvas. Parlamenti jõuab peagi juba parandatud versioon, misjärel hääletavad selle poolt kodanikud. Probleem on muidugi selles, et valitseval erakonnal on parlamendis absoluutne enamus.
Näiteks möödunud nädalal püüdsid nad läbi viia muudatust valimisseaduses, mis meile ei sobinud. Seetõttu pidime taas pöörduma rahva poole, sest muud ei saagi me teha. Rääkisime rahvale, kuidas nendega püütakse manipuleerida. Selle peale kutsus president opositsioonierakondade juhid enda juurde ja mõne päeva eest viidi seadus uuesti parlamendi ette. Mulle on öeldud, et ka meie ettepanekud võeti vastu.
Me ei usu praegusesse süsteemi, valitsev erakond võltsib valimistulemusi. Siia tulles kohtasin üht meie parlamendiliiget, kes läks Kölni. Ta ütles, et valitsus püüab võtta vastu uut e-hääletamise süsteemi, aga me ei taha seda, sest nad kasutaksid seda valimistulemuste võltsimiseks.
Nad kardavad. Nad teavad, et rahvas ei taha valitsevat parteid, ning kasutavad kõiki võtteid oma võimu säilitamiseks. Aga me ei karda, me oleme tugevad, rahvas toetab meid ja usume, et muutus toimub rahumeelselt. Meil on vaja tugevaid poliitilisi institutsioone, meil ei ole vaja monopoli.
Kuivõrd erineb Tansaania olukord moslemienamuse ja oma parlamendiga Sansibari omast?
Meie erakonnal seal võimu pole. Sansibari valitseb peamiselt opositsiooniline Chama Cha Wananchi ja poliitika on seal hoopis teine. Kuna Tansaania võimupartei CCM valitseb seal koos CCWga, ei pruugi kõik Tansaania parlamendis vastu võetud otsused seal läbigi minna.
Tansaanias on kõik või mitte midagi, seal on aga jõud tasavägisemad. Tansaania parlamendis on hääletamine naeruväärne. Me loodame, et CCM lükatakse Sansibaril valimiste käigus täiesti kõrvale ning meie saavutame enamuse maismaaosas. Siis on võimalik midagi parandada.
Tansaania
• Tansaania Ühendvabariik koosneb maismaaosast Tanganjikast ja poolautonoomsest Sansibari saarte piirkonnast.
• Pindala: 945 087 km²
• Rahvaarv: 48,2 miljonit (2009), kuid kasvab kiiresti, 44 protsenti elanikkonnast on alla 15-aastased.
• Ametlikud keeled: suahiili ja inglise.
• Rahvastiku põhiosa moodustavad põlisaafriklased, kellest 95 protsenti on bantud. Sansibaril elavad Aafrika ja araabia rahvaste järeltulijad. Ka Queeni solist Freddie Mercury oli pärit Sansibarilt.
• 40 protsenti elanikkonnast on moslemid, 35 kristlased, 20 animistid. Sansibaril on 97 protsenti elanikest moslemid.
• Tansaania on üks maailma vaesemaid riike. Majandus sõltub suuresti põllumajandusest, mis annab 25 protsenti SKTst, 85 protsenti ekspordist ja 80 protsenti tööhõivest. Haritavat maad on aga vaid viis protsenti territooriumist. Peamised maavarad on kuld, teemandid ja rauamaak, kuid nende kasutamine on seni üsna vähene.
• Sansibar elab peamiselt nelgi (maitseaine) tootmisest.
• Majandusnäitajad on võrreldes 20 aasta taguse ajaga küll paranenud, kuid riik sõltub endiselt doonorite abist.
Põgenikud Tansaanias
• On põgenike sihtpunktiks olnud juba 1960. aastatest alates. Põgenikud pärinevad peamiselt Somaaliast, Rwandast, Burundist, Ugandast, Eritreast ja Kongost.
• Andmed põgenike kohta on eri allikates erinevad.
• Tansaania valitsuse andmetel oli Tansaanias tänavu mais 266 200 põgenikku: 200 200 Burundist, 63 700 Kongost, 2100 Somaaliast. ÜRO andmetel on Tansaanias 101 000 põgeniku staatuses inimest.
• Riigi ainsas põgenikelaagris Nyarugus elab 66 000 inimest.
Allikas: PM