Antarktikas jäävangi jäänud Vene teaduslaev Akademik Šokalski hakkas iseseisvalt jäävaba piirkonna poole liikuma.
Antarktikas jäävangis olnud laevad hakkasid teosammul liikuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapten Igor Kisseljov teatas Vladivostokki, et laev liigub põhja poole vahelduva kursiga. «Laeva kiirus on seitse sõlme,» lisas ta ITAR-TASSi andmetel.
Akademik Šokalski tehniline seisund on kapteni hinnangul rahuldav.
«Lõpuks ometi muutus tuule suund, pöörates läände. Selle tulemusel tekkis jäässe lõhe, kuhu ka meie sattusime. Nüüd liigume vaikselt põhja poole. Oleme liikunud edasi rohkem kui 20 miili. Liikumine on raskendatud, puhub tugev tuul, nähtavus on maksimaalselt 500 meetrit. Oleme jääsupi sees,» rääkis kapten.
Samal ajal levisid uudised, et Vene teaduslaevale appi läinud Hiina jäämurdja Xue Long, mis ka ise jäi lõksu, üritab samuti iseseisvalt jäävabasse vette liikuda.
Akademik Šokalski jäi jäävangi detsembris jõululaupäeval, asudes Austraalia lõunarannikust 2700 kilomeetri kaugusel. Selle pardal oli 22-liikmeline meeskond ja lisaks 52 reisijat.
Laevale tõttasid appi Austraalia varustuslaev ja jäämurdja Aurora Australis ning Hiina jäämurdja Xue Long. Keeruliste ilmastiku- ja jääolude tõttu ei pääsenud nad Akademik Šokalski lähedusse. Seetõttu toimetas Xue Longi pardal asunud kopter kõik reisijad teaduslaevalt Austraalia laevale. Vene laeva meeskond otsustas jääda pardale ja oodata ilmastikuolude paranemist.