USA asepresident Joe Biden kutsus Ukraina riigipead Viktor Janukovõtšit esmaspäeval tõmbama märulimiilitsad tänavatelt tagasi ning koostöös opositsiooniga astuma viivitamatult samme pingete leevendamiseks.
Biden kutsus Janukovõtšit hoiduma eriolukorra väljakuulutamisest
28. jaanuar 2014, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valge Maja avalduse kohaselt hoiatas Biden telefonivestluses, et «erakorralise olukorra väljakuulutamine või teiste karmide julgeolekumeetmete rakendamine» muudab olukorra veelgi plahvatusohtlikumaks ning piirab ruumi leida rahumeelne lahendus.
Biden avaldas toetust poolte läbirääkimistele leidmaks kriisile «rahumeelset poliitilist lahendust». Ta ärgitas samas valitsust astuma parlamendi teisipäevasel istungil konkreetseid samme «vastamaks Ukraina rahva täielikele ja õigustatud muredele», sealhulgas tuleks tühistada 16. jaanuaril vastu võetud demokraatiavastased seadused.
Janukovõtš kohtus esmaspäeva õhtul uuesti kolme opositsioonijuhiga. Üks neist, Arseni Jatsenjuk, lükkas ametlikult tagasi pakkumise saada peaministriks, kuid valitsus ja opositsioon leppisid kokku protestidevastaste seaduste tühistamises, teatas presidendi kantselei.
Kantselei avalduse kohaselt leppisid pooled kokku ka vahistatud meeleavaldajatele amnestia andmises, kuid ainult tingimusel, et aktivistid lahkuvad hõivatud ametihoonetest ning lammutavad tänavatele püstitatud barrikaadid.
Valitsusvastased aktivistid on hõivanud Kiievi kesklinnas mitu ametiasutust ja alustasid eelmisel nädalal Janukovõtši vastu meelestatud Lääne-Ukrainas oblastivalitsuste ülevõtmist.
Rühmituse Spilna Sprava (Ühine Üritus) aktivistid tungisid pühapäeval Kiievis justiitsministeeriumi hoonesse, mispeale justiitsminister Olena Lukaš ähvardas neid eriolukorra väljakuulutamisega, kui nad sealt ei lahku. Valitsusvastased väljusid esmaspäeval õhtupoolikul hoonest, kuid jätkasid ministeeriumi peasissekäigu blokeerimist.
Ukraina valitsusvastased meeleavaldused algasid novembri lõpus pärast presidendi otsust jätta sõlmimata Euroopa Liidu assotsiatsioonilepe, kuid on laienenud protestiks korruptsiooni ja võimuliialduste vastu. Ööl vastu 20. jaanuari lahvatanud vägivallalaine nõudis esimesed ohvrid, võimude sõnul on saanud surma kolm ja aktivistide sõnul kuus demonstranti.