Kahel Hollandi ministril tuleb anda aru ilmsiks tulnud 1,8 miljoni telefonikõne metaandmete kogumise kohta.
Hollandi ministrid annavad aru telefonikõnede metaandmete kogumisest
Siseminister Ronald Plasterk ja kaitseminister Jeanine Hennis tõrjuvad tagasiastumisnõudeid, mis hakkasid kõlama pärast seda, kui möödunud nädalal avalikustati, et varem USA riikliku julgeolekuameti (NSA) süüks aetud andmekogumise taga oli hoopis Hollandi enda luureteenistus.
Telefonikõnede jälgimisest teatas esimesena möödunud aastal Saksa nädalaväljaanne Der Spiegel. Oktoobris väitis Plasterk, et Hollandi luureteenistused ei olnud sellega seotud.
Nädala eest saatsid aga Plasterk ja Hennis parlamendile kirja, milles tunnistati, et asja lähemal uurides ja Spiegeli artiklit analüüsides ilmnes, et 1,8 miljoni kõne metaandmed kogus National Sigint Organisation (NSO) «terrorismivastase võitluse kontekstis».
Infot koguti seaduslikult ja see oli seotud «Hollandi sõjaliste operatsioonidega välismaal».
Andmekogumine toimus satelliitide abil ning talletati ainult telefonikõnede andmed, kõnet ennast pealt ei kuulatud, kinnitasid ministrid.
«Informatsiooni jagati Ühendriikidega lähtuvalt koostööst eelnimetatud valdkonnas,» lisasid peaminister Mark Rutte liberaalse erakonna VVD ministrid.
Opositsiooniparteid reageerisid paljastusele raevukalt, ja nüüd on «(valitsevate) liberaalide ja Tööpartei otsustada, kas lasta neil minna», kirjutas tsentristlik päevaleht Volkskrant.
Poliitikutele teeb eriti meelehärmi Plasterki ja Hennise tunnistus, et nad teadsid hollandlaste rollist telefonikõnede jälgimises juba 22. novembril.