Venezuelas avaldati presidendi vastu taas meelt

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavaldus Caracases.
Meeleavaldus Caracases. Foto: SCANPIX

Venezuelas avaldati eile president Nicolás Maduro vastu taas meelt.

Sajad meeleavaldajad sulgesid eile pealinna osana kümne päeva eest tudengite algatatud valitsusvastasest liikumise tegevusest, mida toetavad mõned opositsioonipoliitikud.

Protestijate peamised kaebused on kuritegevuse vohamine, kõrge inflatsioon ja tarbekaupade defitsiit.

«Oleme taas siin nõudmisega vabastada kinnipeetud tudengid ja seetõttu, et me ei suuda niisuguse vägivalla tingimustes elada,» ütles Maria Correia (20).

Meelt avaldati ka riigi lääneosas San Cristóbali linnas.

Ehkki protestijad on nõudnud presidendi tagasiastumist, ei ole opositsioonijuht Henrique Caprilese sõnul selleks sobilikke tingimusi.

Maduro kutsus laupäeval oma toetajaid «rahu poolt ja fašismi vastu» meelt avaldama.

Suhtlusvõrgustik Twitter teatas reedel, et Venezuela võimud on blokeerinud võimaluse vaadata võrgustikus pilte. Suhtlusvõrgustiku pressiesindaja Nu Wexler ütles eile AP-le, et «Twitteri piltide vaatamine on hetkel Venezuelas blokeeritud».

Twitteri teatel pakuvad nad SMSi kaudu säutse postitada soovijatele alternatiivset lahendust.

Kolmapäeval sai Caracases korraldatud opositsiooni meeleavaldusel surma üks valitsusmeelne protestija ja kaks tudengit.

Enamik Venezuela telekanalitest on viimastel päevadel meeleavalduste kajastamisest hoidunud, sest riiklik telekommunikatsiooninõukogu ähvardas kehtestada sanktsioonid «vägivalda õhutavatele» väljaannetele.

Maduro on süüdistanud välismeediat, seal hulgas AFPd rahutuste kajastamisega manipuleerimises ning lasknud Colombia ööpäevaringse uudistekanali NTN24 eetrist eemaldada.

Maduro tõusis Venezuela presidendi kohusetäitjaks märtsis pärast president Hugo Cháveze ootamatut surma ning valiti riigipeaks aprillis korraldatud erakorralistel presidendivalimistel, edestades Caprilest vaid 262 000 häälega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles