Ajakirja New Republic ajakirjanik Julia Ioffe hinnangul on Kiievis toimuv Vladimir Putini hirmsamaks õudusunenäoks.
Vene-USA ajakirjanik: Kiievis toimuv on Putini õudusunenägu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimati tulid inimesed Iseseisvuse väljakule üheksa aastat tagasi. Protestijad tühistasid Viktor Janukovõtši valimistulemuse ja tõid võimule Lääne-sõbraliku valituse. Selle protsessi käigus suutsid nad Putinit kõvasti hirmutada,» kirjutab Ioffe.
Tema enda ametiaja alguses algatatud reformid nagu näiteks valimisvõitluse piiramine, kriitikute kõrvaletõrjumine ja tsiviilühiskonna keelamine võtsid seetõttu pakilisema vormi.
«Toimus küll värviliste revolutsioonide seeria, kuid Ukraina oranž oli erinev, sest Ukraina ise on erinev. Ukraina on slaavi maa, Ukraina räägib vene keelt, kuigi lääne osa sõnul on neil oma keel. Kiiev on Vene tsivilisatsiooni häll,» kirjutab Ioffe.
Ioffe sõnul on Putini jaoks Ukraina üks Venemaa oblastitest, mis kannab mingi ajaloolise ja poliitilise õnnetuse tõttu teistsugust nime ja mida valitseb teistsugune valitsus. Väidetavalt sõnas Putin 2008. aastal USA tollasele riigipeale George W. Bushile: «Kas sa siis ei näe, et Ukraina pole isegi omaette riik?»
«Teiste sõnadega – mis saab Kiievis toimuda, saab juhtuda ka Moskvas,» kirjutab Ioffe.
«Kui Moskvas puhkesid 2011.-2012. aasta talvel Putini-vastased protestid, küsisin endalt mõnikord. Miks politsei vaevub külmakraadides kössitavaid protestijad laiali ajamast, kui on ilmselge, et mõne tunni möödudes väsiksid nad põlvepaksuses lumes seismisest ja läheksid ise koju. Ja miks viitsisid võimud kaks Pussy Rioti liiget pokri panna? Miks sellistele pisiasjadele tähelepanu pöörata?» lisab ta.
Ajakirjaniku sõnul toimibki aga Putin ja tema süsteem selliselt, kuna Putin näeb iga vastuhakuakti libedale jääle sattumisena. «Ta teab, et külm pole ühtki Vene revolutsionääri peatanud. Ühel päeval protestivad nad Moskva purskkaevu ääres, järgmisel päeval on aga kesklinnas telklaager ja barrikaadid püsti ning valitsus kukutamisel.» Ioffe sõnul on tegemist katkiste akende teooria tagurpidise variandiga. Teooria enda järgi meelitab linnakeskkonna pisemgi korralagedus seadust rikkuma.
Ioffe kirjutab, et Kiievis toimuv on õpikunäide. Protestijad tulid Maidanile Janukovõtši vastu protestima. Külmast hoolimata koju nad ei läinud. Nad olid rahumeelsed, kuid ainult alguses. Miilits üritas protestilaagrid laiali ajada, kuid nad ei kasutanud töö lõpetamiseks piisavalt jõudu. See tõi kohale rohkem protestijaid ja seekord hakkasid nad püstitama telke ja barrikaade. Nad muutsid linna peaväljaku ja peamise tänava sõjatsooniks. Mida rohkem Janukovõtš nendega läbi rääkis, seda rohkem lahtus tal ja tema võimulolekul legitiimsust.
«Putin jälgib väga pingsalt Ukraina sündmusi ja raputab pead. Selle asemel, et kiiresti protestid maha suruda ja mitte anda neile võimalust hoogu koguda, kõhkles Janukovõtš ja nõrgendas end seeläbi. Vaadakem aga Putini Moskvat. Opositsioon on tükkideks lagunenud ja tuulde pudenenud, Putini valitsemisele nad ohuks pole,» arvas Ioffe.
Moskva liberaalid vaatavad Kiievi sündmusi õuduse, kadeduse ja imetluse seguga: nad on nagu meie, kuid vaata, mida nad suutsid ette võtta presidendi vastu, kes neile ei meeldi. Seepärast näitab ka Vene riigitelevisioon otseülekandes põlevat Kiievit: kui tahate valitsust kukutada, siis olge valmis põlevate kummi mustavaks suitsuks ja kuhjuvateks surnukehahunnikuteks. Selline näeb välja ebastabiilsus, selline näeb välja demokraatia.
Kiievi eelmiste protestide ajal lõpetas Putin Venemaal demokraatia tapmist, nüüd on ta ametis kruvide keeramisega. Ta surub maha Venemaa viimast sõltumatut telekanalit Dožd, on käskinud uue propagandistliku lehe pöörata muidu üsna kaasaegsel uudisteagentuuril RIA Novosti ning lisaks sai Ehho Moskvõ äsja uue, aastaid riiklikku propagandamasinat teeninud ülemuse.
«Putin pingutab kruvisid, kuna selline näeb välja stabiilsus ja seda on vaja Putinil, keda kõigi tunnistuste kohaselt ruineeris sügavalt Nõukogude Liidu kokkuvarisemine, iga hinna eest hoida. Mida ebastabiilsemaks Ukrainas olukord muutub, seda tugevamaks muutub Putini surve,» lõpetab Ioffe oma artikli.