Ukraina kukutatud president Viktor Janukovõtš kavandas Kiievi meeleavaldajate laialiajamiseks ulatuslikku nn terrorivastast operatsiooni 22 000 julgeolekujõudude liikme osavõtul, ilmneb avalikkuseni jõudnud dokumentidest.
Dokumendid: Janukovõtš kavandas protestijate vastu suurpealetungi
26. veebruar 2014, 19:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kavandatud operatsiooni üksikasjad selguvad ametlikest memodest, mille julgeolekuametnikud esitasid ühele parlamendiliikmele.
Osa plaanist lasti käiku eelmisel nädalal, kuid meeleavaldajate ja miilitsa vahel puhkesid kokkupõrked, kuid teadmata põhjusel jäi teine osa teostamata, nii et demonstrandid suutsid pealetungile vastu panna ja vastasseisust võidukalt välja tulla.
«Ma sain need dokumendid, mis näitavad üksikasjalikult julgeolekujõudude juhtide kriminaalset tegevust, SBU (luure- ja julgeolekuteenistuse) ja siseministeeriumi patriootlikelt liikmetelt,» ütles ülemraada liige, endine asesiseminister Gennadi Moskal oma kodulehel, kuhu on üles pandud ka mainitud dokumendid.
«See aitab mõista eelmise valitsuse kuritegude iseloomu ja ulatust ning süüdlased kohtu alla anda,» ütles vanglast vabanenud opositsioonijuhi ja ekspeaministri Julia Tõmošenko erakonna liige Moskal.
Kolm kuud väldanud valitsusvastased meeleavaldused Kiievis päädisid möödunud nädalal verise vägivallaga, kuid see tõi kaasa ka Janukovõtši põgenemise ja poliitiliste muutuste laine.
Janukovõtši põhjalikult kavandatud pealetung koodnimega «Operatsioon Laine» nägi ette Kiievi täielikku sulgemist, opositsiooni telekanalite väljalülitamist ja demonstrantide juhtimist julgeolekujõudude seatud lõksu, et Iseseisvusväljak protestilaagrist puhastada.
Samal ajal tulnuks tuhandetel julgeolekujõudude liikmetel ´«neutraliseerida» protestijate omakaitseliikumise tuumiku moodustanud parempoolne rühmitus.
Tegelikult läks aga nii, et eelmisel teisipäeval raputasid Kiievi kesklinna verised kokkupõrked ning julgeolekuteenistus teatas ebamäärase terroritõrjeoperatsiooni käivitamisest, mis sõjaväe sõnul lubanuks neil relvad tänavatele tuua.
Miilits kuulutas sel õhtul Iseseisvusväljakul valjuhääldite kaudu operatsiooni alanuks ning soovitas tuhandete protestijate hulgas olnud naistel ja lastel lahkuda.
Varsti pärast seda ründas märulimiilits meeleavaldajaid veekahurite, pisargaasi ja paukgranaatidega, ning suutis vallutada umbes kolmandiku väljakust, kuid peatas siis äkki pealetungi.
Samal ajal suleti metroo ja eetrist kadus vähemalt üks opositsioonimeelne telekanal. Varsti suleti Kiievisse viivad maanteed. Miilitsa snaiprid võtsid sisse positsioonid väljakut ümbritsevates majades.
Pinev vastasseis kestis ligi 30 tundi. Neljapäeva hommikul ründasid meeleavaldajad miilitsaahelikke, julgeolekujõud avasid tule, neid toetasid snaiprid, ja kümned inimesed said surma.
Miks operatsiooni täies mahus teoks ei tehtud, pole seni selgunud.
Janukovõtši plaanide avalikustamine vallandas teisipäeval parlamendis tundetulva ning opositsiooni üks liidreid Arseni Jatsenjuk ütles, et ohvreid oleks olnud tuhandeid, kui operatsioon oleks kavandatud ulatuses läbi viidud.
Nädalavahetusel Kiievist põgenenud Janukovõtš on nüüdseks ettekavatsetud mõrvas kahtlustatuna tagaotsitavaks kuulutatud.
Ülemraada pöördus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) poole üleskutsega võtta Ukraina kõrged ametiisikud, seal hulgas Janukovõtš vastutusele inimsusevastaste kuritegude eest.