Paet arutas ÜRO peasekretäriga Euroopa julgeolekuolukorda

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet ja ÜRO peasekretär Ban Ki-moon
Välisminister Urmas Paet ja ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Foto: Välisministeeriumi pressitalitus

Tänasel kohtumisel New Yorgis ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga rõhutas välisminister Urmas Paet ÜRO aktiivset rolli Ukraina kriisi lahendamisel ning olukorra edasise pingestumise vähendamisel.

Venemaa agressioon suveräänse Ukraina vastu on vastuvõetamatu, lausus Paet. «Samuti on Venemaa järgmised sammud Ukraina suunal - nii ebaseadusliku referendumi korraldamine Krimmi liitmiseks Venemaaga kui rahvusvaheliste vaatlejate Krimmi mitte lubamine - olukorda üha pingestanud. See omab otsest mõju kogu Euroopa julgeolekule,» lisas ta.

Paeti sõnul peab ÜRO nõudma Venemaalt rahvusvaheliste vaatlejate lubamist Ukraina eri piirkondadesse. «Ainult nii saab kaasa aidata pingete edasise kasvu ärahoidmisele,» märkis Paet.

Eesti ei tunnusta Paeti kinnitusel Krimmis läbiviidavat referendumit liitumiseks Venemaaga, kuna see on vastuolus Ukraina konstitutsiooniga ning see viiakse läbi olukorras, kus piirkonnas asuvad Vene väed.

«Ukraina konstitutsioonis on selgelt kirjas, et riigi territooriumi muutmise küsimusi peab otsustama üleriigilisel referendumil,» lausus ta.

Paeti sõnul tuleb nõuda ka Vene parlamendi otsuse tühistamist, mis lubab vägesid kasutada Ukrainas.

Paet juhtis tähelepanu ka ajakirjanike väärkohtlemisele ning meediavabaduse piiramisele Krimmis. «Rünnakud ajakirjanike vastu ning meediaväljaannete sulgemine tuleb lõpetada,» lisas ta.

Eesti on toetanud Ukraina rahutustes kannatanuid seni 85 000 euroga.

Kohtumisel räägiti ka arengutest Kesk-Aafrika Vabariigis ja Süürias. «Uute konfliktide esilekerkimine ei tohi võtta ära tähelepanu pikemat aega kestnud konfliktidelt,» ütles Paet. «Eesti on otsustanud panustada Kesk-Aafrika Vabariigi kuni 55 kaitseväelase ja ühe demineerijast tsiviileksperdiga,» märkis ta.

Täna kolme aasta eest alanud Süüria konfliktist rääkides ütles Paet, et olukord on jätkuvalt äärmiselt murettekitav. Eesti peab Paeti sõnul siiski positiivseks ÜRO julgeolekunõukogus veebruari lõpus vastuvõetud humanitaarresolutsiooni Süüria kriisi leevendamiseks. «Nüüd on kõige olulisem resolutsioon ellu rakendada ning osapooled peavad tagama täieliku humanitaarabi ligipääsu kõikidesse Süüria piirkondadesse,» lausus välisminister Paet. «Väga tähtis on ka stabiilsus Süüriat ümbritsevates riikides,» ütles Paet.

Välisminister Paet rõhutas, et ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena ja internetivabaduse koalitsiooni asutajariigina seisab Eesti selle eest, et väljendusvabadus, nagu teisedki põhiõigused oleksid tagatud nii avalikus- kui ka virtuaalruumis. «Soovime teha tihedat koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste algatustega, mis seisavad samade väärtuste eest,» ütles ta. Eesti on praegu ka internetivabaduse koalitsiooni eesistuja ning aprilli lõpus toimub Tallinnas koalitsiooni aastakonverents teemal «Vaba ja turvaline internet kõigile», kuhu ootame ka kõrgetasemelist ÜRO esindatust.

Viimati kohtus Paet Ban Ki-mooniga Tallinnas möödunud aasta novembris ÜRO peasekretäri esmakordsel visiidil Eestisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles