Postimees Poolas: Ilves tunnistas, et rahuajastu on otsas

Evelyn Kaldoja
, Varssavi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola president sai kingiks oma Tartu Ülikoolis õppinud vanaisa vanaisa Rahvusarhiivist pärinevate toimikute koopiad.
Poola president sai kingiks oma Tartu Ülikoolis õppinud vanaisa vanaisa Rahvusarhiivist pärinevate toimikute koopiad. Foto: Raigo Pajula / presidendi kantselei

Vahepeal pilgu kaugetele piirkondadele suunanud NATO-l on aeg keskenduda taas enese kaitsmisele, sest lõppenud on ajastu, mil loodeti, et Euroopas on alanud suur rahuarmastus ja ohte enam pole, oli president Toomas Hendrik Ilvese kohtumiselt kohtumisele kordunud sõnum eile Poolas alanud riigivisiidil.

«Me hakkasime seda visiiti kavandama mitu-mitu kuud tagasi, kuid kahtlemata tundub see olevat Issanda Jumala otsus, et me saame kokku just nüüd,» märkis Ilves päeva alguses koos Poola kolleegi Bronisław Komorowskiga antud pressikonverentsil Varssavi presidendilossis. «Ma olen väga tänulik, et me just selle nädala siia tulemiseks valisime.»

Juba enne teda sõna võtnud Komorowski ei teinud saladust sellest, mis oli nende kõneluse põhiteema. «Me näeme Ukrainat osana suuremast probleemist,» lausus ta. See probleem on Komorowski sõnul Vene presidendi Vladimir Putini avalikult deklareeritud projekt rajada ELile konkurentsi pakkuv Euraasia liit, mida ta nüüd jõuga ellu viia üritab.

«1997. aasta heasoovlikud aluspõhimõtted, NATO-Venemaa Nõukogu aluspõhimõtted ei kehti enam. Pole enam austust territoriaalse terviklikkuse või läbipaistvuse vastu.»

Komorowski meenutas presidendilossi kogunenud kümnetele peaasjalikult Poola ajakirjanikele ka seda, et nende riiki ja Baltimaid seovad ühised NATO kaitseplaanid. «See selgitab ka meie osalust Balti õhuturbeprogrammis,» lisas Poola riigipea. Varemgi Baltimaade õhuruumi turvanud poolakate järjekordne rotatsioon algab juba mais.

«Me mõistame üksteist,» nentis Ilves Komorowski kõrval seistes. «Täna näeme taas, kuidas me mõlemad saame sõnumeid, milles mõned meie kolleegid tunnistavad, et ei võtnud meid enne nii tõsiselt, kuid nüüd mõistavad, et meil oli õigus.»

«Poola on ainus suur riik, kes mõistab terminit «massiküüditamine». Läbi meie riikide tragöödiate oleme jõudnud suurema teineteisemõistmiseni,» meenutas Ilves, pöördudes siis aga tumedaks muutunud oleviku juurde.

«Kui me vaatame ringi, siis me näeme, et Eesti ja Poola on samal arusaamal selle osas, millised vastused peaksid olema, vastumeetmed illegaalsele okupatsioonile, asjale, mida ma nimetaksin okupendumiks – sõnadest «okupatsioon» ja «referendum»,» rääkis ta presidendilossi kogunenutele. «Vastumeetmed peavad olema tugevad.»

Periood, mille hüüdlauseks oli, et NATO peab kas pöörama pilgu oma territooriumilt välja või lõpetama tegevuse, on otsas, nentis Ilves. «Mitte meie, vaid teiste tegevuse tõttu,» täpsustas ta.

«See kestis ühe põlvkonna. Me oleme uue ajastu alguses,» nentis Eesti president. «Ma ei tahaks sellele nime anda, kuid me võime seda kutsuda realismiks. See tähendab, et me peame unustama suured loosungid ja soovmõtlemise.»

Kaugetele territooriumitele, täpsemalt öeldes Afganistani sõja lõpetamisele, kippusid liikuma ka tuleval sügisel peetava NATO Walesi tippkohtumise esimesed plaanid. Nüüd on Ilvese sõnul selge, et teemaks peaks olema pigem tagasipöördumine enesekaitse ja artikli viis juurde.

«20 aastat tagasi oli loosung, et NATO peab kas hakkama tegutsema väljaspool oma piirkonda või lõpetama tegevuse. Siis inimesed ei teadnud, mida teha NATOga,» sõnas president ja lisas hoiatuse: «Parem oleks, kui me nüüd tagasi oma piirkonda tuleksime ja teeksime seda kiiresti!»

Ukrainas toimunud kurjakuulutavate sündmuste valguses lisandus Eesti presidendi eilsesse programmi üks kõrgetasemeline kohtumine, mis korraldati kõigest mõnepäevase etteteatamisega. Poola pealinn võõrustas president Ilvese ja Venemaa kõrval elavaid liitlasi julgustama lennanud Ameerika Ühendriikide asepresidendi Joe Bideni kokkusaamist.

Biden, kes homme võtab Leedu pealinnas Vilniuses korraga vastu Läti ja Leedu riigipea, tuli enda sõnul Varssavisse ja Vilniusse eesmärgiga kinnitada siin veel kord üle, et ameeriklased on truud NATO kollektiivkaitse põhimõttele ja artiklile viis.

«Ma tahan, et see oleks täiesti selge, et mida see tähendab Eesti ja kõigile Balti rahvastele. President [Barack] Obama ja mina näeme NATO alusleppe artiklit viis kui absoluutselt püha lubadust, mida me austame,» vandus Biden ning kordas veel korra: «Mida me austame.»

Konkreetse näitena, kui tõsine asi artikkel viis Ühendriikide jaoks on, meenutas USA asepresident seda, et nad on viimastel nädalatel toonud nii Baltimaade kui ka kogu siinse piirkonna turvamiseks arvestatavalt sõjalennukeid juurde nii Leedusse Zokniai õhuväebaasi kui ka Poolasse.

Bideni sõnul ei plaani ameeriklased aga piirduda sugugi vaid siinses piirkonnas paiknevate hävitajate lisamisega. Tulekul on terve hulk lisasamme hoogsamaks ja suuremaks sõjaliseks koostööks, nende seas USA sõdurite läkitamine Baltimaadesse maa- ja mereväeõppustele ning väljaõppemissioonidele.

«Õnnistagu Jumal Eesti rahvast ja kaitsku Jumal meie vägesid!» lõpetas USA asepresident oma sõnavõtu rahvarohkel pressikonverentsil Varssavi Marriotti hotellis, kus poolakate kõrval oli ka palju Ameerika ajakirjanikke.

Ilves kinnitas veelgi jõulisemalt üle juba Komorowski kõrval välja öeldud tõdemuse, et ohuvaba Euroopa aeg on möödas. «Ida-lääne suhted tuleb panna uuele alusele. Meie NATOs peame tegema oma järeldused Venemaa käitumisest praeguses kriisis. Me peame üle vaatama kogu NATO-Vene suhete haarde,» tõdes ta. «1997. aasta heasoovlikud aluspõhimõtted, NATO-Venemaa Nõukogu aluspõhimõtted ei kehti enam. Pole enam austust territoriaalse terviklikkuse või läbipaistvuse vastu.»

Ilvese sõnul rääkisid tema ja Biden ka vastusest, mille Euroopa Venemaa käitumisele praegu on andnud. «Euroopa on vastanud, aga on meie arvamus Eestis, ja ma saan aru, et ka mõne teise riigi oma, et vastus peab olema jõulisem,» rõhutas ta. «Vastus ei pea põhinema gaasihinnal, vaid ühistel väärtustel.»

Lisaks Komorowskile ja Bidenile kohtus president Ilves eile ka Poola välisministri Radosław Sikorskiga, kes oli seega üks kolmest ELi suurriigi välisministrist, kes lendas Maidani veriste sündmuste tipphetkel mitmeks päevaks Kiievisse kriisi lahendama.

Täna avab president Ilves Eesti-Poola äriseminari, kohtub Poola peaministri Donald Tuskiga ja peab Varssavi ülikoolis aulaloengu teemal «25 aastat hiljem: vaimse geograafia muutused Euroopas». Visiit lõpeb homme, kui president külastab Gdańskit ja Sopotit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles