Pilk ajalukku: Hitler ja Mannerheim rääkisid Nõukogude vägede tugevusest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venevastane meeleavaldus Kiievis, kus Vladimir Putini käitumist võrreldi Adolf Hitleri omaga.
Venevastane meeleavaldus Kiievis, kus Vladimir Putini käitumist võrreldi Adolf Hitleri omaga. Foto: SCANPIX

Venemaa väeüksuste liikumine ja lahinguvalmidus on olnud Ukraina kriisi tõttu avalikkuse huviorbiidis juba mõnda aega. Sotsiaalmeedias edastatakse linki Soome marssali Carl Gustaf Emil Mannerheimi ja Saksa kantsleri Adolf Hitleri enam kui 70 aastat tagasi asetleidnud privaatvestlusest, kus oli päevakorras Nõukogude väed ja sõjatehnika.

Marssal Mannerheim tähistas 4. juunil 1942. aastal 75. sünnipäeva, saades üllatuskülaliseks Adolf Hitleri. Rahvusringhäälingu (YLE) helitehnik Thor Damen asetas erivaguni mütsiriiulile mikrofoni, mille abiga lindistati salaja Mannerheimi ja Hitleri vestlust.

Hitleri privaatvestluste lindistamine oli rangelt keelatud. Originaalne 11-minutiline lindistus oli ainus helidokument tema mitteavalikest kõnedest või vestlustest.

Näitleja Bruno Ganz kuulas seda helilinti, kui valmistus Hitleri rolliks filmis «Der Untergang» («Allakäik»). Näitleja õppis sellelt tema kõnestiili.

Säilinud helilindi alguses tõdeb Mannerheim, et soomlased ei võinud Talvesõjas aimatagi, kui hästi oli Nõukogude Liit relvastatud. Lindistuse lõpp on enam-vähem Hitleri monoloog. Ka talle oli tulnud näiteks venelaste tankide jõud üllatusena.

Hitleri sõnul plaanis Saksamaa rünnata läänt juba 1939. aastal, kuid ilmastikuolude tõttu lükati see kevadesse 1940. Idasuunaline sõjakäik lükkasid edasi Berliini-Rooma telje riikide raskused Põhja-Aafrikas ja Balkanil. Sügisel 1940 poleks Saksamaal olnud jõudu tõrjuda tagasi Nõukogude Liidu rünnakut Rumeenia naftamaardlatele, mis olid Hitleri vägedele eluliselt olulised.

Hitler püüdis võita aega venelastega peetavate läbirääkimistega ja ärgitas soomlasi tegema sama. Tema sõnul oli Nõukogude Liidu välisminister väitnud, et Soome ohustab riigi olemasolu.

Muu vestluse see kiitis Hitler soomlasi, kritiseeris itaallasi ja rääkis, et on loodusesõber ja et tal on kunstnikuhing.

Lisaks Hitlerile ja Mannerheimile olid erivagunis näiteks ka Soome president Risto Ryti ja Saksa marssal Wilhelm Keitel.

Vestluse lindistus lõppes, kui üks Saksa ohvitseridest mikrofoni märkas. Lindistus jäi aga soomlastele ja pandi pappkasti, mis pitseeriti kinni.

Lindil on kuulda Hitleri õnnitluskõne lõpposa ja Mannerheimi vastust. Pärast seda on kuulda vaba saksakeelset vestlust, mis ilmselt peeti kohvilaua ääres. Lint katkeb poole lause pealt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles