Välisministrite kohtumisel arutati suhteid Venemaaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viisavabadus ELi ja Venemaa vahel seisab suurest idanaabri tehniliste probleemide taga, järeldasid Eesti, Saksamaa, Läti ja Leedu välisministrid täna Tallinnas toimunud kohtumisel.
Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest kõneldes märkis Eesti välisminister Urmas Paet , et hiljutisel Rostovi ELi-Venemaa tippkohtumisel saavutati hea alus moderniseerimispartnerluses, kaubandusküsimuste, uue lepingu läbirääkimiste ja viisadialoogiga edasiliikumiseks.
«Venemaa ja ELi vahel jõuti arusaamisele, millised küsimused on viisarežiimi kaotamiseks veel vaja lahendada.» Paeti sõnul on nendeks näiteks tehnilised probleemid nagu Venemaal kehtiv registreerimisnõue, reisidokumentide küsimus jne.
Saksamaa välisminister Guido Westerwelle kinnitas, et viisarežiimi kaotamine on ELi-Venemaa suhetes tähtis eesmärk. «Kuid pikaajaline eesmärk.» Just Venemaal on tema sõnul veel viisarežiimi kaotamisel pikk tee käia.
Westerwelle rõhutas veel, et julgeolek Euroopas on saavutatav vaid koostöös Venemaaga ning lisas, et selgeks arenguks on vaja kõigi ELi liikmete partnerlust.
Idapartnerlust puudutavas mõttevahetuses leidsid välisministrid, et Euroopa Liit peab võtma aktiivsema hoiaku partnerriikide reformiprotsesside sihikindlamaks toetamiseks. Samuti lisas Paet, et nad kõik loodavad ühiselt, et Venemaa unistus saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks peagi ka täitub, kuna see muudaks kaubandussuhted palju selgemaks.
Arutluse all oli ka Iraani sanktsioonide kehtestamine ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Paet mainis, et EL ja USA on teatavasti hetkel arutamas sanktsioone, mis võivad ulatuda ka kaugemale, kui on ÜRO Julgeolekunõukogu poolt kehtestatud ning esmaspäevasel ELi välisministrite kohtumisel Luksemburgis arutatakse seda kindlasti pikemalt. Oluliseks pidas välisminister seda, et need sanktsioonid ka praktiliselt töötaksid.
Afganistani arengutest rääkides rõhutati, et 20. juulil toimuval Kabuli konverentsil on Afganistani juhtkonnal võimalus tõestada, et kõik lubatu nagu korruptsioonivastane võitlus ja õigusriigi ülesehitus ka reaalselt täide viiakse. «Oleme valmis jätkama tihendatud koostööd Afganistanis, aga see peab ikkagi kohaliku juhtkonna poolt ka aktsepteeritud olema,» ütles Paet.
Samuti käsitleti seisukohti NATO strateegilise kontseptsiooni osas. Kõigi välisministrite poolt vaadates näib, et senine areng on olnud õiges suunas ja tempos ning ekspertide senine töö on olnud põhjalik ning igati positiivne.
Energiajulgeolek Euroopa Liidus ja ka Balti regioonis oli samuti oluline arutlusteema ning Paeti sõnul saab seda suurendada läbi kahe arengu: esiteks tuleb rajada uued energiaühendused Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, mis võimaldaks riske vähendada ja teiseks tuleb ehitada uued toimivad varustuskanalid. Samuti tuleb lõpetada meie energiaühenduste isolatsioon ning luua töötavad sidemed Soome, Leedu, Rootsi ja Poola vahele. Läti välisminister Aivis Ronis rõhutas, et regionaalne koostöö peab aitama meie piirkondi muuta konkurentsivõimelisemaks ning arenenumaks.
Leedu välisminister Audronius Ažubalis rõhutas veel, et oluline on kommunikatsioon nii Euroopa Liidu siseselt kui ka väliselt ning energiajulgeoleku tagamiseks on vaja kindlaid ja tulemuslikke reeglistikke, mis aitaks kiiresti suhteid parandada, kuna aega ei tohiks sellisel teemal raisata.
Saksa välisministri Guido Westerwelle sõnul oli täna väga viljakas kohtumine ning ta loodab seda traditsiooni jätkata ka järgmisel aastal Saksamaal. Lisaks õnnitles ta Eestit edukal teel eurole üleminekul.