Soome kaitseminister Carl Haglund (Rootsi Rahvaerakond) rääkis Helsingin Sanomatele antud intervjuus, et Rootsis valmistatavaid JAS Gripen hävituslennukeid ei tohi osta üksnes kahe riigi vahelise koostöö pärast.
Soome kaitseminister ei taha Rootsi hävituslennukeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õhujõududele tuleb meie kasutuses oleva raha eest osta parimad lennukid. Kui asume koostööle Rootsiga, siis tuleb teha mõistlikke asju. See pole tööstuspoliitika, vaid kaitsepoliitika,» selgitas ta.
«Kuigi pooldan koostööd Rootsiga, ei saa olla nii, et ostame nendelt JAS-hävitajaid, kuigi saaksime ameeriklastelt laias laastus sama raha eest F-35 mitmefunktsioonilise hävituslennuki. Investeeringu puhul peaks saama otsustavaks lennuki sooritusvõime.»
Rootsis Saabi lennukitehases valmivate JAS Gripen hävituslennukite ostmise poolt võttis sõna parlamendi spiiker Eero Heinäluoma (SDP), põhjendades valikut Põhjamaade koostööga.
Raha uute lennukite hankimiseks praeguste Hornetite asemele ei tule kaitse-eelarvest. «Võib-olla tõesti võiks lennukeid olla praegusest vähem, kuid hinnasildiks saab olema vähemalt 5 miljardit eurot. See tuleb lahendada erifinantseeringuga,» ütles minister.
Maa- ja mereväe uuenduste jaoks eelarvest piisab. Haglundi sõnul on eelduseks see, et kaitsejõud saavad aastaeelarvesse soovitud 150 miljoni eurose lisasüsti.
Merevägi on juba pidanud Rootsiga koostööläbirääkimisi. Soome uurib ka võimalust osta kuskilt pruugitud sõjalaevu.
Soome kaitseväe arendamisel on raskuspunkt praegu veel maavägedel, kuid nihkub järgmisel kümnendil mereväele ja seejärel õhujõududele.
Mitmed Euroopa riigid on Ukraina kriisi tõttu suurendanud kaitsekulutusi, usub minister. Haglund põhjendab oma arvamust vestlustega, mida Euroopa Liidu kaitseministrid pidasid eelmisel nädalal Luksemburgis.
«Mitmed maad tõdesid Ukraina kriisi puudutanud lõppjärelduses, et riigikaitseks tuleb kulutada suuremaid summasid. Pole muid valikuvariante. Mulle jäi mulje, et üllatavalt paljud riigid teevad nii,» rääkis ta.
«Huvitav oli see, et Ukraina pärast usutakse Euroopa ja Ameerika Ühendriikide transatlantilise koostöö tugevnemisesse, kuigi aastaid on räägitud sellest, et USA on keskendumas hoopis Aasiale.»
Haglund rääkis, et saab kodanikelt iga päev kümneid sõnumeid, kus peamiselt nõutakse Soome liitumist NATOga. «Paradoksaalne on see, et Venemaa tegevus Ukrainas ja Krimmis on tõuganud mitmeid soomlasi ning rootslasi NATOle vaimselt lähemale kui kunagi varem. See aga Venemaa eesmärk kindlasti ei olnud.»
Rootsis toimuvad sügisel parlamendivalimised. Välispoliitika instituudi uurija Charly Salonoius-Pasternak on ennustanud, et Rootsi võib pärast valimisi teha kiire otsuse hakata taotlema NATO liikmelisust. «Seda varianti ei saa välistada. Me peame olema selleks valmis,» märkis Haglund.