Venemaa õpetajad süüdistavad valitsust koolide kaasamises propagandasse

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa õpetajad süüdistavad valitsust koolide kaasamises propagandasse
Venemaa õpetajad süüdistavad valitsust koolide kaasamises propagandasse Foto: SCANPIX

Osa Venemaa õpetajatest süüdistab valitsust nõukogudeaegse propaganda tagasi toomist koolidesse.

Venemaa haridusministeerium edastas oma leheküljel, et õpilastele tuleb Krimmi liitmist Venemaaga selgitada valitsuse nägemuse kohaselt, kirjutab KommersantDaily.

Haridusministeerium kutsus õpetajaid üles õpilastele rääkima teemal: «Krimm ja Sevastopol: nende ajalooline tähtsus Venemaale».

Õpetajatele anti näpunäiteid, et Krimmis toimunu oli «julgeolekumanööver, mille eesmärgiks oli piirkonna geopoliitilise asendi ning seal elavate venekeelsete inimeste julgeoleku tagamine».

Õpetajatel on kohustus tsiteerida president Valdimir Putini 18. märtsil peetud kõnet, milles ta põhjendas Krimmi liitmist Venemaaga.

Uue õppeprogrammi kohaselt oli Nõukogude Liidu juhi Nikita Hruštšovi otsus anda Krimm 1954. aastal Ukrainale ebaseaduslik ja poolsaare ukrainalikuks muutmine 1990. aastatel oli inimõiguste rikkumine.

Haridusministeeriumi kinnitusel on õige seisukoht, et Krimm on pärast pikka lahusolekut jõudnud tagasi Venemaa rüppe ning sealjuures järgiti rahvusvahelisi seadusi ja moraali.

Samuti peaksid õpetajad rõhutama, et Venemaa ja vennasriigi Ukraina keerulised suhted on ajutised.

«Valitsuse arvates peaks õpilastele tegema nõukogude stiilis ideoloogilist ajupesu,» sõnas ajalooõpetaja ja ajalooõpikute kosotaja Leonid Katsva.

Volgogradi ülikooli ajaloolase Ivan Kurila arvates ootab valitsus, et koolid oleksid nende propaganda edastajad.

On ka neid õpetajaid, kes pooldavad valitsuse ja haruidusministeeriumi nägemust lähiajaloost. Nende arvates peaks õpilastega Krimmi ja Ukraina teemal rääkima ning neid diskussioonile ärgitama.

«Õpilased tunnevad suurt huvi praeguste sündmuste vastu. Neil teemadel tuleb rääkida avalikult ja ausalt,» leidis koolijuht Natalja Ljubomirskaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles