USA väljanne New York Times analüüsis, miks Venemaa ja president Vladimir Putin vajavad Krimmi – seal on «merepõhja aarded» ehk nafta ja maagaas.
New York Times: Venemaa president tahtis Krimmi «merepõhja aarete» pärast?
Musta mere ääres asuv ja varem Ukrainale kuulunud Krimmi poolsaar sai osaks Venemaast selle aasta märtsis.
Enne seda viidi läbi niinimetatud referendum, mille kohaselt enamik Krimmis elavatest inimestest oli Venemaaga liitumise poolt.
Venemaa põhjendas Krimmi liitmist sellega, et seal on suur vene keelt kõnelev vähemus. Samuti on Musta mere põhjaosas asuv Krimm sõjaliselt tähtis punkt. Venemaa püüab takistada ka NATO piiri laienemist ida suunas.
New York Timesis möödunud laupäeval avaldatud artiklis seisab, et Venemaa ei soovinud Krimmi vaid geopoliitilistel või demograafilistel põhjustel. Venemaa sai koos Krimmiga ka sealsed merealad.
ÜRO merepiirilepingu kohaselt ulatub majandusala merel kuni 200 meremiili kaugusele rannikust.
New York Timesi arvates noolib Venemaa sealses majandustsoonis asuvaid loodusvarasid nagu nafta ja maagaas, mida olevat miljardite dollarite eest. Venemaa pidas Ukrainaga kaks aastat läbirääkimisi saamaks võimalust Musta mere äärseid loodusvarasid kasutada. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta.
USA Massachusettsi ülikooli Euraasia asjatundja Carol Saivetzi sõnul on Musta mere loodusvarad tähtsad nii Ukrainale kui Venemaale.
«Krimmi kaotus kahandab Ukraina võimalust kasutada kohalikke loodusvarasid. See omakorda raskendab Ukrainal Vene survele vastu panna,» selgitas asjatundja.
Ukraina ei ole energeetiliselt iseseisev, vaid sõltub suurel määral Venemaa nasftast ja gaasist.
Ka poliituurija Gilles Lericolais peab põhjuseks, miks Krimmi liideti Venemaaga, «veealuseid aardeid».
Venemaa president Vladimir Putin on seni eitanud, et Krimmi liitmisel Venemaaga mängisid loodusvarad rolli. Putin rõhutas, et Venemaal ei ole huvi Musta mere nafta ja gaasi vastu.