Täna sõlmisid Euroopa Liit, Gruusia, Moldova ja Ukraina vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingud, mis on välisminister Urmas Paeti sõnul «ambitsioonikaimad partnerluslepingud Euroopa Liidu ajaloos».
Ukraina, Gruusia ja Moldova sõlmisid Euroopa Liiduga ajaloolise lepingu
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
27. juuni 2014, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina ja Euroopa Liidu vaheliste lepingute sõlmimine oli plaanis juba novembris Vilniuses toimunud tippkohtumisel, kuid Ukraina tollane riigipea peatas protsessi, mida peetakse üheks Ukraina kriisi alguse põhjuseks.
Lepingutele kirjutas alla Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead. Need sõlmiti täna lõpuks Euroopa Ülemkogu raames Brüsselis.
«Vabakaubandusleping Ukrainaga on ajalooline ja julge samm,» ütles lepingutele allkirja andnud peaminister Taavi Rõivas, kelle sõnul on lepingute allakirjutamine märkimisväärne saavutus kogu Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikas, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
«Sellega on Ukraina rahvas langetanud põhimõttelise otsuse valida läänelik arengutee.»
Välisminister Urmas Paeti sõnul viib vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingute sõlmimine Euroopa Liidu ja Gruusia, Moldova ning Ukraina suhted arengus uude etappi, vahendas välisministeerium.
«Need lepingud on eelkõige kasulikud Gruusia, Moldova ja Ukraina rahvale ning nende riikide arengule, pakkudes parimat võimalust demokraatlikuks arenguks ja majanduse kaasajastamiseks ning sellega seonduvalt ka üldise heaolu kasvuks,» rõhutas välisminister Paet.
Eestile on Paeti sõnul väga oluline, et vabakaubandusala laieneb Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale, kes on selle nimel palju pingutanud.
«Sellega paraneb Gruusia, Moldova ja Ukraina ettevõtete ligipääs Euroopa turule ning lepingud julgustavad ELi investoreid neisse riikidesse investeerima,» lisas ta.
Paeti sõnul on oluline, et allkirjastatud lepped rakenduksid võimalikult peatselt.
Tema sõnul toetab ka Eesti nende riikide suutlikkust toime tulla assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute ellurakendamisel, õigusriigi tugevdamisel ning ettevõtluskeskkonna parandamisel.
Samuti on Paeti sõnul tähtis liikuda kiiresti edasi Gruusia ja Ukraina viisavabaduse suunas, et sarnaselt Moldova kodanikele saaksid ka nende riikide inimesed lihtsamini Euroopas ringi liikuda.
President Toomas Hendrik Ilves, kes Ärmal võõrustas Eestis resideerivad suursaadikuid, õnnitles samuti Gruusia, Moldova ja Ukraina diplomaate.
«See on oluline samm nende riikide pikal teel demokraatia, õigusriigi ning läbipaistvuse süvendamisel. Suur osa sellest euroopalikkuse teest tuleb veel läbida,» ütles Eesti riigipea.
«Kümme aastat tagasi Euroopa Liiduga ühinenud Eesti teab omast kogemusest, et parlamentide ja valitsuste pühendumus eurolõimumisel saab olla tõeliselt edukas vaid siis, kui seda valikut mõistab ja toetab rahvas,» kinnitas president Ilves.
Eesti sõlmis Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu 1995. aastal ning sai ühenduse liikmeks üheksa aastat hiljem.
«Muidugi olid need üheksa aastat pingelised ja palju tuli teha senisest teistmoodi, kuid meil pole ainsatki põhjust kahetsemiseks,» rõhutas Eesti riigipea. «Meie majanduse ning sealhulgas põllumajanduse konkurentsivõime on kõrgeim kui kunagi varem, meie noorte tugev haridus annab neile võimaluse mõelda suurelt ja tegutseda avaralt, meie läbipaistvus ja peaaegu olematu korruptsioon annab vajaliku usalduse võimalikele välisinvestoritele.»
Loe lisainfot lepingute kohta siit.