Läänemeres 37 aastat tagasi uppunud alusest on hakanud kütust lekkima.
37 aastat tagasi uppunud alusest lekib Läänemerre kütust
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. juuni 2014, 07:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1977. aasta aprillis uppunud M/S Immeni vrakk asub 30 meremiili kaugusel Rootsi Gotska Sandöni saarest, edastab Aftonbladet.
Gotska Sandön asub Gotlandi saarest 38 kilomeetri kaugusel põhjas.
Aluses oli uppumisel 62 tonni kütust, mis nüüdseks on hakanud vrakist merre lekkima.
Rootsi peab 100 meetri sügavusel olevat M/S Immenit üheks oma rannikuvete ohtlikumaks vrakiks.
Rootsi rannavalve leidis niiöelda keskkonnapommi sateliitpiltide abil pärast seda, kui laeva uppumispaigas märgati naftalaike.
Rannavalve operatiivjuht Anders Ekstrand sõnas, et nad lendasid olukorda kontrollima ja märkasid vee pinnal kütuselaike. Kütus sai pärineda hukkunud laevast.
Eile tehti piirkonnas kajaloodiuuring ning käivitati ka mere puhastusoperatsioon. Täna viiakse läbi kaugjuhitava kajaloodi ja kaamera abil täpsustav uuring.
Asjatundjate sõnul on veel ebaselge, kuidas kütus oli aluses 37 aastat. Tavaliselt tekib laeva mereõnnetusse sattudes kohe leke.
Anderseni sõnul on tõenäoline, et leke tekkis aastakümneid hiljem aluse roostetamise tõttu.
Kui leke suureneb, siis võib tekkida keskkonnakatastroof, kuna Rootsi rannavalvel ei ole vajaminevaid sukeldumisvahendeid, et lekkekoht pitseerida.
Vrakk on 100 meetri sügavusel, kuid rannavalve päästjad saavad oma varustusega sukelduda umbes 40 meetri sügavusele.
M/S Immen uppus 3. aprillil 1977 ning kõik pardal olnud pääsesid eluga. Selle aluse uppumist ümbritseb ikka saladusloor. Ühe teooria kohaselt põrkas laev kokku veealuse tundmatu objektiga. Teise oletuse kohaselt tekitas laevaehitusviga lekke, mille tagajärjel vesi laeva kreeni viis ja see uppus.