Asjatundja: ISIL tahab saada võimsamaks kui Al-Qaeda
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. juuni 2014, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome kaitsekolledži õppejõu, terroriorganisatsioonide asjatundja Juha Saarineni sõnul ei näita globaalne džihadism taandumise märke.
Saarineni arvates on Süüria kodusõda käivitanud džihadismis uue etapi, edastab mtv.fi
«Äärmussunniitlik Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) on värvanud Süüria konflikti aladelt oma ridadesse võitlejaid. ISIL ja Al-Qaeda on konkurendid ja peavad võitlust, kumb neist võimsam on. ISIL kuulus varem Al-Qaeda koosseisu, kuid nad eraldusid selle aasta alguses,» selgitas asjatundja.
Al-Qaeda juht Aiman al-Zawahiri teatas siis, et neil ei ole ISILiga enam mitte mingit seost.
«Lahkhelid tekkisid, kui ISIL tahtis aina enam võimu ja saatis oma võitlejad Süüriasse. Al-Qaeda juhid olid selle vastu,» selgitas soomlane.
Mitmed teised terrorismiasjatundjad on ISILi kirjeldanud kui uue ajastu džihaadlikku grupeeringut, mida on isegi Al-Qaeda jaoks liiga julm.
«ISIL on oma tegevuselt julmem kui Al-Qaeda. See grupeering suhtub näiteks shiiitidest moslemitesse kui vaenlastesse,» jätkas Saarinen.
Samas ei ole ISILi ja Al-Qaeda ideoloogilised erinevused kuigi suured. ISIL ja Al-Qaeda peavad globaalset püha sõda ja tahab, et kogu islamistlik maailm alluks sharia seadustele.
Al-Qaedaga on seotud rida väiksemaid islamistlikke grupeeringuid, mis peavad eelkõige piirkondlikku võimuvõitlust, mitte ei tegele niivõrd globaalse püha sõjaga.
Lääneriikide kodanike vastu suunatud rünnakuid viivad nad läbi oma riikides.
Somaalia ajutise valitsuse vastu sõdiv Al-Shabaab on hea näide Al-Qaedaga seotud väiksemast organisatsioonist, mis samas tegeleb nii piirkondliku kui ka globaalse terroriga.
«Al-Shabaabi juhtide eesmärgiks on globaalne džihaad, kuid selle erinevad osad on seni olnud enam huvitatud kohalikust võimuvõitlusest. Keenias on see organisatsioon värvanud enda ridadesse töötuid ja tõrjutud noori,» teatas asjatundja.
Nõrgad valitsused ja vaesus on lisaks Al-Shabaabile tugevdanud ka Nigeeria Boko Harami positsiooni.
Boko Harami eesmärgiks on luua Nigeerias islamiriik. Enne 2009. aasta ei olnud sellest organisatsioonist eriti midagi kuulda ning nad ei plaaninud Nigeeria valitsuse jõuga võimult kõrvaldamist. Nende esiletõus ja radikaliseerumine tekkis koos Nigeeria valitsuse terrorismi vastu võitlemise plaaniga.
Saarineni sõnul on praeguse džihadismi seisukohalt tähtis, milline suund saab domineerivaks – kas ISILi või Al-Qaeda oma.
Al-Qaeda positsioon on juba mõnda aega nõrgenenud. ISIL on aga uus grupeering, mille populaarsus aina kasvab.
Iraagis on sunniite liitunud ISILiga protestimaks sellega shiiitide valitsuse sunniite tõrjuva poliitika vastu. Sunniitidest mässulised siiski ei ole ISILi lõplikult omaks võtnud selle liigse võimuahnuse ja brutaalsuse pärast.
«Iraagil õnnestus hävitada äärmusislamistlik organisatsioon, mis oli ISILi eeskäija. Viimasel paaril aastakümnel on oletatud, et Al-Qaeda on hävinemise äärel, kuid seni ei ole seda juhtunud,» nentis Soome ekspert.