Meeleavaldajad sulgesid massidega Hongkongi tänavaid, nõudes koloniaallippe lehvitades suuremat sõnaõigust linnajuhtide valimisel.
Sajad tuhanded nõuavad Hongkongis demokraatiat
Organiseerijate sõnul võib tegu olla suurima meeleavaldusega pärast linna tagastamist Hiinale 1997. aastal, edastas AFP.
Rongkäiguga näidatakse vastumeelsust Pekingis asuva keskvõimu püüdlustele vetostada ebamugavaid juhte 2017. aasta valimiste eel. Pea 800 tuhat Hongkongi elanikku hääletas mitteametlikul referendumil valimissüsteemi poolt, mis annaks elanikele võimaluse ise kandidaate esitada. Pekingi sõnul on tegu aga ebaseadusliku ning õigustühise hääletusega.
South China Morning Posti andmeil on rongkäiku valvamas üle nelja tuhande politseiniku; meeleavaldajatel on ka korduvalt palutud kiiremini liikuda.
Hongkongi valitsusjõud on kinnitanud, et toetavad rahva rahumeelset ja seaduste piirides eksisteerivat sõnavabadust, ent avaliku korra rikkumisel peavad nad sekkuma.
1997. aasta 1. juulil andis Ühendkuningriik linna üle Hiina võimudele «üks riik, kaks süsteemi» kokkuleppe alusel. Hongkongi süsteem garanteerib linnale sõnavabaduse ja vabaturumajanduse, ent aasta-aastalt on Peking üritanud linna tegevusse rohkem sekkuda.