Euroopa Ülemkogul ei suudetud eile valida järgmist eesistujat ega välispoliitika kõrget esindajat, portaali EurActiv.com teatel oli põhjuseks asjaolu, et Ida-Euroopa riigid soovivad enne teada saada, millised volinikukohad neile Euroopa Komisjoni uues koosseisus antakse.
EurActiv: Ida-Euroopa riigid blokeerisid ELi tippametikohtade täitmise
Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et Euroopa Liidu liidrid mõistsid järsku, et volinikukohtade jagamine ning kahe kõrgeima ametikoha täitmine on omavahel seotud.
Merkeli sõnul oli Euroopa Komisjoni presidendiks esitatud Jean-Claude Juncker öelnud, et volinike portfellide jagamine, ainsa erandina välispoliitika juht, on tema otsustada. Igal riigil on aga samuti sõnaõigus, rõhutas Saksa kantsler.
Sestap leppisid ELi liidrid kokku, et järgmine ülemkogu peetakse 30. augustil. Nad avaldasid lootust, et selleks ajaks jõutakse ka lõplikes ettepanekutes üksmeelele. Igal liikmesriigil aga palutakse esitada omapoolsed eurovolinike kandidaadid.
Merkel ütles, et samuti on saanud selgeks, et senise välispoliitika juhi Catherine Ashtoni mantlipärija peab tulema sotsialistide ja demokraatide grupist.
Prantsuse president François Hollande lisas, et tippkohtumisel tehti edusamme selles osas, et järgmine ELi välispoliitika juht peaks olema sotsialist, kuid Euroopa Ülemkogu eesistuja peab olema isik, kes suudab saada konsensuse.
Hollande, kes varem teatas Itaalia välisministri Federica Mogherini toetamisest ELi uueks välispoliitika juhiks, möönis, et tema kandidatuuri suhtes ei ole üksmeelt.
«Itaallase kandidatuuril on minu toetus, kuid me püüdleme ühise seisukoha poole,» ütles Hollande.
Prantsuse presidendi sõnul esitab iga ELi liikmesriik enne juuli lõppu Junckerile oma volinikukandidaadi nime ning välja võib pakkuda ka mitu kandidaati. 30. augustil valitakse järgmine ELi välispoliitika juht ja Ülemkogu eesistuja ning võib-olla ka eurogrupi juht, kuigi see ei ole Ülemkogu kompetentsis.
Itaalia peaminister Matteo Renzi tõrjus omakorda väiteid, et tema riik järgib Ukraina kriisis Vene-meelset poliitikat.
Renzi sõnul on Rooma poliitika samasugune nagu igal teisel ELi riigil.
Kui kellelgi on kahtlusi Itaalia poliitilises liinis, siis tuleks kahtluse alla seada ka ELi, Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste riikide poliitiline liin, sõnas ta.