Soome siseministeeriumist tulnud ettepanek kerjamise keelustamiseks on õigusteadlaste meelest problemaatiline. Kõige rohkem muret küsimusi see, et seadus oleks põhimõtteliselt suunatud mustlaste vastu, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
Soome õigusteadlased on kerjamiskeelu vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oleks etnilise päritolu alusel eristamine, mis rikub Euroopa inimõigustealast kokkulepet ja Soome põhiseadust,» väidab Firenzes asuva Euroopa Ülikool-Instituudi rahvusvahelise õiguse professor ja ÜRO inimõigusteraportöör Martin Scheinin.
Tema arust paistab siseministeeriumi töögrupi ettepanekust läbi mõtlemine, et soomlastel oleks endiselt õigus bussipileti jaoks raha kerjata, kuid välismaalastest mustlaste kerjamine kriminaliseeritaks.
Soome põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja Euroopa inimõigustelepped keelavad igasuguse tõrjumise.
«Mustlaste vaesust ja süstemaatilist diskrimineerimist puudutavatele inimõigustealastele probleemidele peaks leidma muid lahendusi kui kerjamise keelamine,» arvab ka Helsingi ülikooli riigiõiguse professor Tuomas Ojanen.
Järgmisel aastal toimuvate parlamendivalimiste eel pole Soome poliitikud väga tõsiselt kerjamise keelamist ja sisserändajaid puudutavates küsimustes sõna võtnud.
Juuni lõpus ütles Koonderakonda kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Kimmo Sasi aga, et kerjamise keelamine oleks võimalik tavalise seadusena vastu võtta, mis tähendab, et tema meelest see põhiseadust ei riku.
Valitsus pole aga seaduseelnõu veel esitanud, mistõttu pole ka teada, milliseid sätteid täpselt muuta tuleks.
Ojaneni ja Scheini arvates Sasi kiirustas oma hinnanguga, kuna siseministeeriumi töögrupp pole veel oma lõppraportit valmis saanud.