Üks mõjukamaid Ameerika militaarstrateege kutsus NATOt üles rajama Balti riikidesse kaitsetiiva, et seista vastu tulevasele Venemaa türanniseerimiserele.
USA strateeg Kagan kutsub NATOt tugevale Balti riikide kaitsele Venemaa eest
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
24. august 2008, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fred Kagan, eelmisel aastal alanud eduka USA uue Iraagi strateegia vaimne isa usub, et NATO peaks jõuliselt suurendama kohalolekut Balti riikides, et ennetada Venemaa rünnaku riski, kirjutab telegraph.co.uk.
Sellised meetmed ärritaksid Moskvat, nagu ka eelmisel nädalal sõlmitud raketikilbi leping Poolaga.
Venemaa relvajõudusid hästi tundev Kagan ütles, et lääs peab teod sõnadega kokku viima ning takistama Venemaa muutumist «talumatuks, agressiivseks imperialistlikuks» jõuks.
«Me peame aitama neil riikidel luua arenenud õhukaitset ning tankitõrje võimekust, mis ei kujutaks endast ründejõudu Venemaa vastu, ent ähvardaks väga suurte kaotustega , kui Venemaa peaks üritama teha sama, mis Grusias,» ütles Kagan.
«NATO peab tegema fundamentaalseid otsuseid oma õiguslike ja eetiliste kohustuste kohta ning ainus viis seda teha on aidata neid riike kaitsta end rünnakute eest,» sõnas Kagan.
Balti riikides on põhjendatud hirm, et Venemaa võib innustada separatistlikke püüdlusi venekeelse vähemuse hulgas samal viisil Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga ning saata tankid «kaitsma Venemaa kodanikke.»
Kagan juhib tähelepanu, et praegu on vähe seda, mis takistaks Venemaa sõjaväge üle piiride tulemast, nagu juhtus Lõuna-Osseetias, kuigi tegu on NATO täisliikmetega. Allianss on teinud liiga vähe Balti riikide õhukaitse, tankitõrje ja reservarmeede arendamiseks.
Venemaal võib tekkida kiusatus testida NATO otsusekindlust Balti riikides. Kõigi kolme Balti riigi kaitsel «siilideks» muutmine teeks sellise käigu mõeldamatuks.
«Ma arvan, et Venemaal on plaanid Balti riikide jaoks ning nad on loonud Gruusias pretsedendi arvates, et nad võivad sõjalise jõuga kaitsta vene vähemust teistes riikides,» ütles Kagan.
«NATO olemasolu esmane mõte on sõda ära hoida, võitlemine sõja puhkedes on teine. Venelased teadsid, et Gruusias on lihtne, aga ma tahaksin, et nad teaksid, et Eestiga sarnaselt käitumine oleks väga raske,» sõnas Kagan.
Pentagoni konsultant Dan Goure ütles, et ta ei tea kedagi olevat praegu Kagani ideed eriliselt toetamas, ent selle teema arutamine on tõenäoline.
Harri Tiido Eesti välisministeeriumist nimetas Kagani ettepanekut praeguses seisus «teoreetiliseks küsimuseks.»
Kagan, endine West Pointi sõjaväeakadeemia professor, ütles, et «kindlasti edastavad Balti riigid eraviisiliselt, kui mitte avalikult, oma soove. Ma olen valmis kihla vedama, et just seda peame me tegema, sest riskid on kasvanud hiiglaslikeks. Kas me oleme valmis laskma venelastele meile öelda, et me ei või abi pakkuda ning andma neile veto õiguse selle üle, mida me pakkuda võime?»