Toornafta odavnemine ähvardab lüüa Venemaa eelarve tasakaalust välja ja tekitada probleeme Vladimir Putini juhitavale suurriigile, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri (DI).
DI: nafta odavnemine võib tuua kaasa Putini populaarsuse langemise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjamere Brenti nafta hind langes eile alla 102 dollari barreli eest. DI andmetel püsib riigieelarve tasakaalus, kui barrel maksab enam kui 115 dollarit.
Handelsbankeni toorainestrateeg Martin Jansson rääkis ajalehele, et toornafta madal hind praegu veel probleeme ei kujuta. «Pikemas perspektiivis on katastroof, kui Venemaa eelarve jääb miinusesse,» märkis ta.
Rahutused Lähis-Idas võivad nafta hinda kergitada, kuid pikemas perspektiivis surub hinda allapoole näiteks tootmismahtude suurenemine Ühendriikides, vahendas Uusi Suomi.
Kui barreli hind langeks alla 80 dollari, siis suureneks Venemaa eelarvepuudujääk kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Seejärel ähvardaks riiki krediidireitingu kukkumine rämpslaenude kategooriasse.
Venemaa olukorda jälgivad asjatundjad oletavad, et läänele kehtestatud sanktsioonid pigem suurendavad Putini populaarsust. Kui aga nafta odavnemine hakkab tõsiselt mõjutama majandust, võib tavainimeste hoiak muutuda.
Välispoliitika instituudi vanemteadur Sean Robert on veendunud, et Putini populaarsus ei püsi kindlal alusel eelkõige majandusliku olukorra tõttu, vahendas Iltalehti. Ukraina kriis on peletanud riigist minema väliskapitali ja investorid, keda riik väga vajaks.
«Kui vaadata üldpilti, siis kriis räsib Venemaa majandust ja suutlikkust meelitada riiki pikemas perspektiivis investoreid. Kõik ju teavad, et poliitika on paljuski kinni majanduse seisukorrast.»
Kui kriis venib ja Venemaa majandus hakkab senisest enam rebenema, on Putini populaarsuse vähenemine vältimatu, kinnitas Roberts.