Vene relvajõudude katse luua Donetski oblasti lõunaossa veel üks sõjakolle on tõenäoliselt ebaõnnestunud. Siiski on Ukraina armee pidanud paiskama Novoazovski kanti Mariupoli linna kaitsele reserve Donetskist 120 km kaugusele.
Igor Taro Ukraina päevik: 25.08
26. august 2014, 00:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänased sündmused on defineeritavad juba üsna konventsionaalse Venemaa ja Ukraina vahelise sõjana, kus koidu eel on Ukraina piiri ületanud Vene regulaarvägede üksus, eesmärgiga tungida Novoazovski ning suure tõenäosusega Mariupoli peale. Õnnestumise korral oleks Mariupolisse loodud sillapää, mille kaudu suurenenuks venelaste grupeering Donetksi oblasti lõunaosas hüppeliselt. Räägime hetkel sadamalinnast (üle 400 000 elaniku) Aasovi mere kaldal, millel oleks hea otseühendust nii Krimmi poolsaare kui Venemaaga.
Mariupoli suunal sisenes Shcherbak-Markyne asulate joonelt Venemaalt soomustatud üksus suurusjärgus kümmekond tanki, 10+ dessandi-lahingumasinat ja veokeid. Ukraina piirivalveüksused suutsid esmase tulekontaktiga grupeeringu seisata, osa tehnikat hävitas õhuvägi ning mitu tanki said tabamuse appi tõtanud Ukraina Rahvuskaardi üksustelt. Tulemusena peaks vastane olema taandunud. Küsimus selles, kas ka tagasi üle piiri läinud või on mingeid riismeid veel rannikualalt põhja poole imbunud.
Juhtunule on mitu seletust. Üks on selline, et eile toimus Donetskist lõunas mitu venelaste üksuste rünnakut – sh Olenivkale, mis sai tagasi löödud; Kuteynikove peale, mille osas selgus puudub. Nende eesmärgiks oli kahtlemata meelitada Ukraina väed välja Donetskist kagus asuvast Ilovaiskist. Kui ukrainlased olnuks Ilovaiskis nõrgad, saaks neid sealt lihtsalt välja lüüa. Kui väljalöömine ei õnnestu, alustatakse häirivate manöövritega kõrvalsuundadel.
Lugedes venemeelseid veebe, jäi mulje, et nende veendumuse kohaselt on ukrainlaste tagala täiesti kaitsmata ning reservidest tühi. Sestap lähtusid nad hinnangust, et sellisel juhul saab seal karistamatult tegutseda. Võib-olla tegid ukrainlased juba eilsetest sündmustest järeldusi ja liigutasid üksusi, millega saab selgitada kiire abi jõudmise Novoazovskisse. Võimalik, et venelased hindasid olukorda valesti ja seetõttu jäi nende sooritus kesiseks. Aga võib-olla oli rünnak Novoazovskile ka lihtsalt meeleheitlik samm, n.ö plaan C, kuna Donetski lõunatiival ei edenenud «suur vastupealetung» loodetud hooga.
Igal juhul on mingil määral siiski õnnestunud ukrainlaste tegutsemist Donetski linna vahetus läheduses häirida, kuna neil on tekkinud uus ja suur probleemide kolle Amvrosiivka kandis. Sinna on antud juba tükk aega ettevalmistavaid kaugtulelööke nii piiripunktidesse, kui ka piirialadel asuvate ukraina vägede tugipunktide pihta. Eesmärk on ühendada Donetskisse mingil määral lõksu jäänud vene võitlejate üksused emamaaga.
Peale selle kolde on Ukraina õhuvägi teinud täna eduka lennu Luhanskist kagus Krasnodoni kohal, kus sai tabamuse järjekordne Putini «humanitaarkolonn», mille liikumist vene meedia sedapuhku ei kajastanud. Nende relvaladu Khartzyskis sai tabamuse ja ühtlasi ka seda valvanud tegelased. Debaltseve ristmiku-asulast idast asuvas Komisarivkas staadionil seisnud Gradid muutusid ka vanarauaks. Debaltsevest põhjapool on ilmselt veel oodata dramaatilisi sündmusi. Vene impeeriumi austajad sooviksid väga neid häirivaid üksusi ümber piirata ja selle teeristi avada. Samuti on järjekindlalt rünnatud Ukraina armeed Lutuhine lähistel, Luhanskist lõunas.
Mida me sellest kõigest saame järeldada: viimaste päevade vene üksuste aktiivsus on seotud ilmselgelt homse Porošenko-Putini kohtumisega, kus viimane vajab hädasti argumente väljapressimiseks. Väljapressimisobjektiks oleks mingi Lugandataolise moodustise külmutamine aastakümneteks Transnistria eeskujul, mis oleks justkui ora Ukraina tagumikus, mida saab vajalikul hetkel jälle surkida, kui ukrainlased muutuvad liiga edukaks oma europüüdlustes. Seda muidugi ka, et Ukraina armee on õppinud venelasi üllatama.
P.S. kasutan endiselt fragmenti www.mediarnbo.org slaavikeelsest kaardist, sest inglisekeelsed materjalid jõuavad neil üles suure viitega.
Moskvas ülikooli lõpetanud ja korrespondendina töötanud Igor Taro Ukraina päevik ilmub originaalis tema Facebooki kontol. Postimees avaldab teksti autori nõusolekul.