Eesti peaminister Taavi Rõivas esitas täna NATO tippkohtumisel Walesis NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove'i osalusel peetudnoorte juhtide konverentsil kõne Ukraina kriisi mõjudest Euroopa piiririikide julgeolekule.
Rõivas Walesis: meie jaoks on murettekitav Venemaa tegutsemiskiirus
4. september 2014, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas alustas kõnet meenutusega, et viimased 20 aastat on NATO pidanud tegelema peamiselt selliste operatsioonidega, mis leiavad aset kaugel alliansi enda piiridest, ent praegune Venemaa tegutsemine on toonud NATO tagasi oma juurte juurde. Seejärel asus ta rääkima sellest, kuidas mõjub toimuv Eestile.
«Vene väed okupeerivad alasid kolme naaberriigi – Moldova, Gruusia ja Ukraina – territooriumil,» rõhutas Rõivas, nentides, et siseriiklikult Venemaal puudub demokraatia ning riik liigub üha enam diktatuuri poole.
«Meie jaoks on kõige murettekitavam välkharjutustel nähtud kiirus, millega Venemaa on suuteline vägesid ümber paigutama,» rääkis peaminister.
«Me ei tohiks unustada, et Venemaa kannab vastutust lennu MH-17 alla tulistamise ja 298 süütu elu kaotamise eest,» rääkis ta, rõhutades Venemaa ohtlikkust.
Peaminister Rõivas nentis, et ehkki teistele liitlastele võib toimuv paista liiga kauge murena, on see nõukogude okupatsiooni mäletavatele nö eesliinil paiknejatele äärmiselt pakiline probleem.
Kuigi praegi ei ole tegemist uue külma sõjaga ja kõik peaks jätkama pingutusi diplomaatilise lahenduse leidmiseks, peaksime siiski meeles pidama, et Putini Venemaa jätkab oma praegusel kursil kuni ta saab aru, et Euroopa vabad riigid NATO toel on piisaval tugevad, et vastu astuda ja nad teevad seda. «Praegune julgeolekuolukord jääb meiega veel kauaks,» sõnas peaminister.
Rõivas kinnitas, et NATO liikmena teeb Eesti omalt poolt kõik võimaliku julgeoleku tagamiseks. Ta rõhutas, et suuremal osal riiklikest institutsioonidest on ka julgeolekuga seotud ülesanded ning endiselt kehtib ajateenistus, mida toetab 92 protsenti elanikkonnast.
Ta rõhutas ka 2 protsendi nõude täitmise olulisust ning NATO suurema kohalolu tähtsust ning kinnitas, et kõige olulisem on täita artikkel 5 lubatut.