Saksa kantsler Angela Merkel ütles täna, et Euroopa Liit võib loobuda Venemaale uute sanktsioonide kehtestamisest, kui Ukraina valitsuse ja separatistide vahel sõlmitud relvarahu kestma jääb.
Merkel: relvarahu korral võib EL uutest sanktsioonidest loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu liidrid otsustasid eelmise nädala lõpus, et uued sanktsioonid Venemaale töötatakse välja nädala jooksul.
Merkel kinnitas täna Walesis NATO tippkohtumisel, et Ukraina sündmustest hoolimata ei tagane allianss 1997. aastal Venemaaga sõlmitud alusleppest.
Merkel ütles juba kolmapäeval enne kohtumist, et NATO annab Walesi tippkohtumisel lubaduse tagada Balti riikide suveräänsus, kuid ei muuda leppeid Venemaaga.
Ta kinnitas, et kõigis meetmetes, milles Walesi tippkohtumisel kokku lepitakse, jäädakse truuks NATO-Vene aluslepetele, kuid allianss parandab kiirreageerimisvõimet piirkonnas.
NATO ja Venemaa sõlmisid 1997. aastal kahepoolsete suhete alusakti, millega osapooled lubasid kinni pidada ÜRO hartast ja 1975. aasta Helsingi lõppaktist ning NATO andis ühepoolse lubaduse mitte paigutada olemasolevas ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas uutesse liikmesriikidesse arvestaval hulgal vägesid.
President Petro Porošenko kabinet avaldas teate, kus president kinnitas, et annab relvajõududele käsu kell 18:00 (Eesti ja Ukraina aja järgi) sõjategevus peatada.
Ukraina relvajõud on täna terve päeva pidanud lahinguid Asovi mere olulise sadamalinna Mariupoli üle. Praeguseks ei ole separatistid ja Vene väed veel linna kätte saanud.
Venemaa eitab endiselt osalust konfliktis.
Kolmapäeval, kui segadust külvas teade, justkui oleks Venemaa ja Ukraina omavahel rahuleppe sõlminud, kommenteeris Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk, et see võib olla järjekordne Venemaa alatu trikk.