«Poola peaminister annab oma ameti ära, et Brüsselisse minna. Saksamaal oleks selline samm mõeldamatu. Meie saadame ELi parema meelega oma teisejärgulisi poliitikuid,» kirjutab Saksa ajakirja Spiegel võrguversioonis Christian Rickens.
Spiegel: peaministriameti asemel Brüsselisse minna? Mõeldamatu!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tusk astub homme tagasi, et asuda Euroopa Ülemkogu eesistuja kohale. Selle uudise tähelepanuväärsus seisneb asjaolus, et see on Saksa perspektiivist võetuna väga tähelepanuväärne.
«Ametis olev liidukantsler, kes Brüsseli ametikoha kasuks tagasi astub? Mõeldamatu!» kirjutab Rickens. Ta lisab, et Saksa ministrite või liidumaade juhtide jaoks tähendab selline samm eelkõige poliitilist eelpensioni- või hädaväljapääsu, kui kodumaal varitseb mittetagasivalimise oht.
Nii kadus Euroopa Komisjoni 2010. aastal endine Baden-Württembergi liidumaa juht Günther Oettinger. «Ja seal istub ta tänaseni,» kirjutab Rickens. Saksa poliitikute ametikohtade hindamisskaalal on Brüssel karjääri eelviimane peatus. «Sellele järgnevad veel eesistujakoht Konrad Adenaueri sihtasutuses ning memuaarid Propyläeni kirjastuses,» ironiseerib Rickens.
Poola kuulub nagu Saksamaagi ELi poliitiliste ja majanduslike raskekaallaste hulka ning Poola peab selleks tänama ka Tuski tarku poliitilisi otsuseid. Siiski lähe tal kodumaal praegu õlitatult ja järgmised valimised võiksid ta võimult pühkida. «Siin on aga Oettingeriga võrreldes märkimisväärne erinevus: tema ametivahetust ei vaadelda Poolas hädaväljapääsuna, vaid kavala sammuna karjääris. Ka on poolakad uhked, et on kümme aastat pärast ELiga liitumist on nad saanud enda kätte ühe ELi tippkoha,» kirjutab Rickens.
«Miks hinnatakse Euroopa Komisjoni presidendi või välispoliitikajuhi kohta (mille kasuks loobus oma senisest ametist Itaalia väliminister) välismaal sedavõrd palju kõrgemalt kui meil? » küsib ta ja vastab ise, et tõenäoliselt ei käsitle Saksa poliitikud Euroopa institutsioone tõeliste mõjukatena. Saksa ettekujutluse järgi otsustavad Euroopas toimuva riikide valitsusjuhid oma kohtumistel. Sealjuures kehtib kirjutama reegel: Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseisu puhul jääb asi ära.
«Poola peaminister annab oma ameti ära, et Brüsselisse minna. Saksamaal oleks selline samm mõeldamatu. Meie saadame ELi parema meelega oma teisejärgulisi poliitikuid. Põhjuseks fataalne arusaam Euroopast,» kirjutab Saksa ajakirja Spiegel võrguversioonis Christian Rickens.
Just Saksa liidukantsler Angela Merkel on sellesse palju panustanud, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament finantskriisi algusest alates peamistest otsustest kõrvale jääks ja läbirääkimised toimuksid otse ELi liikmesriikide valitsuste vahel. Ka muudes poliitikavaldkondades võib Saksamaa seisukoha järgnevalt kokku võtta: Euroopa on hea ja kena, kuid otsused langetatakse ikka Berliinis ja Pariisis.
«Tõeline liit niimoodi areneda ei saa,» lõpetab Rickens.