NATO asepeasekretär usub ajaloolisse kaitsekulude tõstmise hetke

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: rigaconference.lv

Kuigi raha teistest valdkondadest riigikaitsesse liigutamine ei saa olema kerge, on praegu selleks ometigi suurepärane võimalus, leidis NATO asepeasekretär James Appathurai täna Riia julgeolekukonverentsil.

«Valitsustel saab olema raske liigutada raha ära valdkondadest nagu tervishoid,» möönis Appathurai. «Kuid mulle tundub, et esimest korda alates aastast 2001 on inimesed närvilised – nad on närvilised, kui nad vaatavad itta, nad on närvilised, kui nad vaatavad lõunasse.»

NATO asepeasekretär võrdles praegust olukorda sellega, kui vahepeal trennis pausi teinud inimene naaseb jõusaali. Kuigi vahepeal ehk vormis pisut järele lasknud – alliansil on varasemast perioodist heidutuse osas «musklimälu» olemas. «Ma usun, et parlamendid ja kodanikud toetavad nüüd kaitsekulutuste tõstmist,» oli Appathurai veendunud.

Temaga samas Walesi tippkohtumise tulemusi vaaginud arutelupaneelis osalenud konservatiivse USA mõttekoja The Heritage Foundation külalisteadur Ariel Cohen märkis, et praeguses seisus peavad NATO riigid vaatama üheaegselt nii itta kui lõunasse ning idast on kerkinud väga tõsine väljakutse kogu lääne süsteemile kui sellisele.

«Mulle tundub, et 2009. aasta alguses otsustati Washingtonis, et paneme Putini end mugavamalt tundma – veename teda, et me oleme valge ja pehme,» märkis Cohen. «Ja aastal 2014 näeme me tulemust.»

Barack Obama administratsiooni suhtes kriitilise mõttekoja esindaja hinnangul on omajagu süüd ka Ühendriikide juhtkonnal. «Mulle tundub, et 2009. aasta alguses otsustati Washingtonis, et paneme Putini end mugavamalt tundma – veename teda, et me oleme valge ja pehme,» märkis Cohen. «Ja aastal 2014 näeme me tulemust.»

«Venemaa ei taha partnerlust NATOga. Nende projekt on ümber pöörata viimase 20 aasta jooksul tekkinud korraldus,» nentis Appathurai. «Me oleme ideoloogilises ja poliitilises heitluses, sest ELi poliitika ja NATO avatud uks ei vasta Venemaa soovidele.»

Nendega koos esinenud Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide möönis, et kuigi seda on korduvalt varemgi eelmiste tippkohtumiste kohta öeldud, on Walesi tippkohtumine tõepoolest üle tüki aja üks olulisemaid NATO suurüritusi. Søreide sõnul teeb Walesi tõeliselt erinevaks asjaolu, et julgeolekukeskkond alliansi ümber on kardinaalselt muutunud.

«Me peame aru saama, et isegi kui tolm vajub ja Ukraina osas tuleb mingi lahendus, seisame me silmitsi teistsuguse Venemaaga,» rõhutas Søreide. «Venemaa on lõhkunud ära midagi, mida me ei saa uuesti üles ehitada.»

Optimistlikult poolelt lisas Norra kaitseminister aga: «Ma arvan, et me tulime sellelt tippkohtumiselt välja kõvasti tugevamana kui sinna minnes.»

Riia julgeolekukonverents toimub tänavu üheksandat korda. Sel korral võtab Läti pealinnas toimuvast diskussioonist osa üle 420 inimese 35 riigist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles