Ukraina väed peavad juba mitu nädalat ägedaid kaitselahinguid relvastatud separatistide ja Vene sõjaväelastega Donetski lennuvälja pärast.
Igor Taro Ukraina päevik: 06.10
7. oktoober 2014, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata korduvatest katsetest pole ukrainlaste vastu sõdivad jõud suutnud seda objekti kontrolli alla saada. Leian, et Ukraina armee jaoks ei peitu lennuvälja hoidmise põhjus pelgalt selle konkreetse objekti väärtuses.
Üks päev – kaks rünnakut. Selliseks on saanud Donetski lennuväljarutiini valem. Viimaste uudiste kohaselt on nii lennuvälja kui ka Donetskist põhjas asuva Avdiivka linna lähistele toodud taaskord kümme tanki Vene armee põhjatust varasalvest.
Need kaks on omavahel tihedalt seotud, kuna Donetski põhja- ja edelapoolsed eeslinnad on lennuvälja operatiivseks tagalaks.
Sealt kulgeb üksuste varustamine ja nende tulega toetamine. Hästi koordineeritud suurtükituli, mitte vaid maa-alused katakombid, on moodustanud lennuväljale kohale läbimatu kaitsekilbi.
Lennuväljal endal pole enam ammu õhuliikluse seisukohalt olulist rolli, kuna kõik selle maapealsed objektid on rusudeks tambitud. Avaral maastikul kõrguvad vaid hoonete karkassid, kus kogu klaas on ammu purustatud ja millest osas on põlenud kõik, mis tuld külge võtab. Jäänud on vaid suur plats, mille pärast käib nädalaid äge verine võitlus.
Donetski lennuväli kujutab endast siledat platood, mis kõrgub sealsete linnaosade kohal. Tema soodne geograafiline asukoht on väärtuslik mõlemale sõdivale poolele.
Olen varem toonud Ukraina päevikus neli võimalikku põhjust, miks ukrainlased seda ikka veel enda käes hoiavad. Esiteks, tegu on soodsa platsdarmiga linna vabastusoperatsiooni alustamiseks. Teiseks, lennuvälja vallutamine avaks võimaluse nn Donetski Rahvavabariigi vabatahtlike õhuvägede tekkeks. Kolmandaks, objekti emotsionaalne väärtus, kuna just Donetski lennuväljal näitas Ukraina armee mai lõpus esmakordselt, et suudab osutada sissetungijatele ka relvastatud vastupanud. Ning neljandaks, niivõrd hästi kaitstavat objekti, kus vastane muudkui aga põletab oma reserve, oleks patt loovutada.
Viimaste uudiste valguses pean kõige loogilisemaks just neljandat põhjendust. Donetski lennuväli on suutnud juba nädalaid enda küljes hoida kohalike separatistide ja venelaste üksusi. Sellevõrra on neid saanud vähem kasutada muudel suundadel.
Näiteks lõunas Mariupoli ründamiseks või ida pool Debaltseve liiklussõlme vallutamiseks. Debaltseve eesliin Nikišino küla juures on tõeliselt kuum koht, kuid vastane pole seni suutnud ukrainlasi oma positsioonidelt lahkuma. Pole kahtlustki, et emb-kumb neist sihtmärkidest on okupantide nimekirjas kohe lennuvälja järel.
Samamoodi on kriitilistes kohtades seotud ka Ukraina armee reservid. Viimase nädala jooksul on okupeeritud aladele lisandunud mitu Donetskist lõunas asuvat rajooni. Kuna teated ägedatest lahingutest puuduvad, võib järeldada, et ukrainlastel polnud seal tõenäoliselt ainsatki kontrollpunkti ning rohelised mehikesed lihtsalt hõivasid sõjaväest vabu alasid.
Kriitilistes kohtades püsib rindejoon üsna stabiilsena ja selle põhjus võib olla ka Donbassi okupeerivate jõudude killustatus. Üheks suureks grupiks on eri komandöride all sõdivad vabatahtlikud Venemaalt, kelle seas on ligi kümme protsenti kohalikke, peale nende on elukutselised vene sõjaväelased, kes mõnikord kannavad lihtsalt teistsugust vormi, mõnes piirkonnas võimutsevad kasakad ja mõnes tšetšeenid.
Kõik nad on huvisfääride jagamise pärast nugadel ning juhtub ka seda, et sõdivad üksteisega õiguse eest koguda obrokit mõne konkreetsema küla või ettevõtte käest. Tõenäoliselt ei ole ka paljudel vene-romantikutel enam senist entusiasmi uue võimukorralduse suhtes.
Tali aga taeva ei jää ning Ukrainale on see raskuste kiuste üheks võimaluseks võita okupeeritud piirkondade elanike poolehoid. Majandusraskustesse vajuv Venemaa ei suuda veel 3-4 miljonit muidusööjat toita, kuna seda on kaks korda rohkem kui Krimmi poolsaarel. Välikomandörid seevastu pangandust ega majandustegevust ei korralda. Kui Ukraina suudab lisaks rindejoone hoidmisele tagada ka okupeeritud alade majanduslik hõlvamine, on ta selle keerulise riikluse testi edukalt läbinud.