Nokia Stephen Elop oli üks maailma halvimaid tegevjuhte, kuid mitte Trooja hobune, selgub täna ilmunud raamatust «Operaatio Elop» («Operatsioon Elop»).
Raamat: Nokia Elop polnud Trooja hobune
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kauppalehti ajakirjanikud Pekka Nykänen ja Merina Salminen küsitlesid 102 inimest, kellest 11 olid mingil ajahetkel Nokias juhtival ametikohal, kirjutab Helsingin Sanomat.
Nad ei saanud kinnitust oletustele, et tuhatkond päeva Nokiat juhtinud Elop tegutses Microsofti huve arvestades.
«Nokia telefone ei tapnud Kanadast tulnud mõrvar. Neid tapsid kodumaal sündinud kõrkus, keskendumine kuludele, vastutusega seotud ebaselgused ja ettevõtte juhatuse valed otsused,»
Ka Elop langetas mitmeid halbu otsuseid. Neist hirmsaim oli kuulus kõne, kus ta võrdles Nokiat põleva naftaplatvormiga. See ja teade operatsioonisüsteemi Symbiani ebaõnnestumisest andsid hoobi Nokia nutitelefonide läbimüügile.
Peaaegu sama paha viga oli leping, mis kinnistas Microsofti Windows Phone’i Nokia nutitelefonide ainsaks kasutussüsteemiks. Kiiresti muutuvatel turgudel oleks pidanud jätma mitmeid valikuvariante, muu hulgas ka jätkata oma Meego-süsteemi arendamist.
Avalikkuses liikunud oletuste järgi saatis Microsoft Elopi Nokiasse eelkõige mobiilitelefonide üksust lammutama, et see pärast odavalt ära osta. Kahtlused said täiendavad hoogu, kui Elop sai hiigelpreemia ja naasis Microsofti.
Raamatu andmetel oleks Elop teeninud veelgi rohkem raha, kui Lumia telefone oleks saatnud edu. Nykänen ja Salminen usuvad, et ta üritas seda väga, kuid need ei saanud menukaks.
Elopil oli Nokia ebaõnnestumistes otsustav roll, kuid ta ei langetanud otsuseid ainuisikuliselt.
Elopit kiidetakse aga seetõttu, et Nokia sisekliima paranes, ta kohtus pidevalt tavaliste töötajatega, mäletas nende eesnimesid ja rõhutas ühise asja ajamise tähtsust. Ta vastas kolleegide e-kirjadele kiiresti ja mistahes kellaajal.
Kanadast pärit Elop sai Nokia tegevjuhiks septembris 2010. Firmal oli juba siis tõsiseid probleeme ning seega oli võimalus päästa mobiiltelefonide tootmisüksus väga väike.
Ajakirjanike arvutuste järgi kadus Nokia turuväärtusest 18 miljonit eurot iga päev ajal, mil Elop oli firma tegevjuhiks. Nykäneni väitel on tegemist «uskumatu tulemusega».
Elop oli tegevjuhiks 1020 päeva. Päev enne tema tööle asumist oli Nokia turuväärtus 29,5 miljardit eurot. Kui firma 2013. aasta sügisel teatas, et mobiiltelefonide toomise üksus müüakse Microsoftile, oli turuväärtuseks 11,1 miljardit eurot.
Palka maksti Nokiast Elopile kokku 35 miljonit eurot.