Tänavuse Nobeli keemiapreemia laureaatideks on Eric Betzig, Stefan W. Hell ja William E. Moerner fluorestsentsmikroskoopia arendamise eest.
Keemia-Nobeli pälvisid võimsa mikroskoobi arendajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Betzig ja Moerner on USA kodanikud, Hell aga Saksa kodanik. Nende töö on võimaldanud luua suure lahutusvõimega optilise mikroskoobi, mis võimaldab muu hulgas eraldada ka rakke, baktereid ja viiruseosakesi.
Komitee juht Lundsi ülikooli professor Sven Lidin ütles, et laureaatide töö on võimaldanud jälgida molekulaarprotsesse reaalajas. Nimelt kasutasid teadlased fluorestsentsmolekule, et suurendada mikroskoopide kui optiliste instrumentide resolutsiooni.
«Pikka aega takistasid optilise mikroskoopia arengut arvatavad piirangud, et see ei saavuta kunagi paremat resolutsiooni kui pool valguse lainepikkust. 2014. aasta Nobeli keemialaureaadid hiilisid fluorestsentsmolekule kasutades geniaalselt sellest piirangust mööda,» teatas preemiakomisjon.
Keemia-Nobelit on nüüdseks välja antud 106 korral, neli korda on laureaadiks olnud naine. Frederick Sanger on ainus laureaat, kes on maineka preemia pälvinud kahel korral. Kõige noorem keemia-Nobeli laureaat on aga 35-aastane Frédéric Joliot, kes pälvis preemia 1935. aastal, vanim aga 2002. aastal 85-aastaselt auhinnatud John B. Fenn.
Keemiapreemia laureaatide vahel läheb lisaks auhinnale ja -medalile jagamisele ka kaheksa miljoni Rootsi krooni (883 000 euro) suurune autasu. Preemia antakse üle 10. detsembril Stockholmis.
Järgmisena avalikustatakse homme kirjandus-Nobeli ja reedel rahupreemia laureaat.