Kiievis ülemraada hoone ees toimunud kokkupõrgetes sai viga 15 miilitsatöötajat, kirjutas siseministri nõunik Anatoli Heraštšenko Facebookis.
Kokkupõrgetes ülemraada hoone ees sai viga 15 miilitsatöötajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korrakaitsjate saadud vigastused on erinevad: peahaavad, purunenud käeluud ja nihestatud liigesed, vahendas Korrespondent.net.
«Kokkupõrked ülemraada ees said just läbi. Miilitsatöötajad kasutasid jõudu, kuid seda seaduste raames,» kirjutas ta.
Märatsejad loopisid näiteks kive, lõhkusid parlamendihoone aknaid ja loopisid Molotovi kokteile.
Heraštšenko sõnul on kõik korrarikkumised salvestatud videole.
Miilitsa teatel on Kiievis võetud kinni 36 inimest, keda kahtlustatakse õigusrikkumistes. «Meditsiinitöötajatelt laekub teavet viga saanud korrakaitsjatest, nende koguarv on täpsustamisel. Kannatanute sekka sattunud võimalikest tsiviilisikutest infot seni pole,» teatati miilitsast.
Siseministri nõunik Heraštšenko ei välista, et tänase provokatsiooni organisaatorite nö selja taga võivad olla Vene Föderatsiooni eriteenistused.
Varem oli kohaliku meedias teatatud, et parlamendi hoone juures sai vigastada üks ajakirjanik.
President Petro Porošenko hoiatas juba eelmise nädala lõpus, et 14. oktoobril on parlamendi juures oodata provokatsioone, kuna siis leiab aset ülemraada VII koosseisu viimane istung.
Siseministeeriumi andmetel kogunes ülemraada hoone juurde ligi 8000 meeleavaldajat, vahendas Zerkalo Nedeli. Näha oli maskides inimesi, lehvisid Paremsektori ja Svoboda lipud.
Erakonna Svoboda liider Oleh Tjagnõbok oli aga veendunud, et ülemraada juures toimunud provokatsioonidega on seotud «Medvetšuki inimesed», pidades silmas ekspresident Leonid Kutšma administratsiooni kunagist ülemat Viktor Medvedtšukki.
Kokkupõrked ülemraada juures algasid pärast seda, kui saadikud ei suutnud päevakorda lülitada seaduseelnõud, mis puudutas Teise maailmasõja ajal riigi iseseisvuse eest võidelnud Ukraina rahvuslaste organisatsiooni (OUN) ja Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) liikmete tunnustamist. Raada on selle seaduseelnõu päevakorda lülitamisega jäänud hätta seitse korda.