Venemaa president Vladimir Putin sai Serbia väljaandele Politika eile antud intervjuus taas heietada ühel oma lemmikteemal ehk natsismiohust Euroopas ning seda muidugi eriti Balti riikides ja Ukrainas.
Vene president heietas intervjuus taas natsismiohust Baltikumis ja Ukrainas
15. oktoober 2014, 08:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Natsismivastane vaktsiin, mis pärastsõjaaegses Euroopas välja töötati, hakkab oma jõudu kaotama, millest annab märku uusnatside aktiviseerumine Balti riikides ja Ukrainas,» muretses Putin.
Vene president külastab sel nädalal Belgradi, et osaleda pidustustel, millega tähistatakse 70 aasta möödumist linna vabastamisest «fašistlike röövvallutajate käest».
«Kahjuks kaotab vaktsiin natsistliku viiruse vastu, mis Nürnbergi tribunalis välja töötati, tõepoolest mõnedes riikides jõudu. Ilmseteks tõenditeks on avalikud uusnatsismi ilmingud Lätis ja teistes Balti riikides,» kordas Putin.
«Erilist muret tekitab selles osas olukord Ukrainas, kus veebruaris leidis aset põhiseadusevastane riigipööre, mille liikumapanevaks jõuks olid natsionalistid ja teised äärmusrühmitused,» jätkas president.
«Tänasel päeval on tähtis, et inimesed erinevates riikides ja eri kontinentidel mäletaksid, millise kohutavate tagajärgedeni võib viia usk oma erakordsusesse ja katsed valimatute vahenditega saavutada kaheldavaid geopoliitilisi eesmärke, põlates seejuures ära elementaarsed õigus- ja moraalinormid,» pajatas Putin.
«Peab tegema kõik selleks, et selline tragöödia ei korduks tulevikus,» manitses president edasi.
Putin nimetas Venemaa ja Serbia rahvaste ühiseks kohuseks seista kindlalt vastu natsismi heroiseerimisele ja Teise maailmasõja sündmuse ümberhindamisele ning samuti igasugustele rassismi, ksenofoobia, natsionalismi ja šovinismi ilmingutele.
Venemaa president väljendas ühtlasi veendumust, et oma osa nende ülesannete täitmisele annavad Belgradis korraldatavad juubelipidustused, «mis tõotavad taas saada väljenduseks meie rahvaste siira sõpruse kohta, mis põhineb vastastikkusel sümpaatial, austusel, hingesugulusel ja maailmasõja aastatel tekkinud relvavendlusel».
Putin avaldas lõpetuseks lootust, et ajaloomälu hoidmine aitab ka tulevikus tugevdada üheskoos rahu, stabiilsust ja heaolu Euroopas.