Harald Jäger oli see, kes käivitas Berliini müüri langemise

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Idaberliinlane(keskel) kallistamas pärast piiriületust lääneberliinlast. Seda vaatab pealt DDRi piirivalveohvitser ning jäädvustab meedia
Idaberliinlane(keskel) kallistamas pärast piiriületust lääneberliinlast. Seda vaatab pealt DDRi piirivalveohvitser ning jäädvustab meedia Foto: SCANPIX

Saksamaal on Harald Jägerist saanud 25 aasta taguste sündmuste tõttu rahvuskangelane.

Praegu 71-aastane endine kindralleitnant Jäger oli 9. novembril 1989. aastal oma karjääri kõige karmima otsuse ees, edastab Reuters.

Ta vastutas Ida-Berliinis Berliini müüri Bornholmen Strasse piiriületuspunkti julgeoleku ja kontrolli eest.

Jäger oli 28 aastat olnud Saksamaa Demokraatliku Vabariigi salapolitsei Stasi teenistuses piirivalveüksuses. Tema peamiseks ülesandeks oli tagada, et keegi ei ületaks ebaseaduslikult piiri Ida-ja Lääne-Berliini vahel.

Vaid üheksa kuud enne 9. novembrit 1989 oli Berliini müüri ühes teises punktis noor idasakslane maha lastud.

Harald Jägeri töökoha ees laius sel kuupäeval umbes 20 000 idasakslasest koosnev inimmeri. Inimesed olid kuulnud televisioonist DDRi kommunistliku partei ühe juhi Günter Schabowski lubadust, et DDRi piir läände avatakse. Idasakslased tahtsid läände ning inimesed kogunesid piirikontrollipunktidesse, kus hüüdsid, et nad peavad läbi pääsema.

Jäger oli ka ise televiisorit vaadanud ning ta ei mõistnud kohe, mis toimub. Mingi ametlikku käsku piiri avamise kohta ei olnud.

Jäger helistas oma ülemusele, kes ei osanud samuti seisukohta võtta. DDRi piirivalvurid kaalusid ka rahvamassi tulistamist. Bornholmer Strassele kogunenud inimesed ei lahkunud vabatahtlikult ning kella 21. 00 ajaks õhtul oli paik inimestest ummistunud.

Jäger sai lõpuks käsu lasta mõni agaram üle piiri läände, et olukord rahuneks.

«Sel oli aga vastupidine mõju. Inimmass hakkas jõuga peale suruma,» meenutas sakslane.

Lõpuks langetas Jäger otsuse, mis mõnes mõttes pani paika ka DDRi saatuse. Mitte keegi teine ei saanud seda otsust langetada, sest ta oli seal kõige kõrgema auastmega ohvitser.

Ta andis oma alluvatele käsu piiripunkt avada, kuid alluvad ei teinud seda. Ta kordas käsku ja alles siis hakati tegutsema.

Järgneva 45 minuti jooksul liikus umbes 20 000 inimest haaratuna eufooriast üle piiri Lääne-Berliini. Siis hakati Berliini müüri lõhkuma ning see käivitas protsessi, et kahest Saksamaast saaks pärast 40 aasta pikkust eraldi olemist üks riik.

Pärast avamiskäsu andmist läks Jäger piiril olevasse kontrollkabiini ja puhkes nutma.

«Olin osalt kommunistlikus parteis ja sõjaväejuhtides pettunud. Teisalt aga tundsin kergendust, et kõik kulges ikkagi rahulikult,» meenutas Jäger.

Jägeri sõnul ei olnud tegelikult tema piiripunkti ja Berliini müüri avaja, vaid paljud idasakslased.

Olukord oleks võinud kontrolli alt väljuda ning tekkida verine konflikt, kuid nii ei juhtunud.

Jägeri kinnitusel uskus ta DDRi, kuid ei nõustunud kõikide seal kehtestatud piirangutega.

Jägerist on nüüdsel Saksamaal saanud kuulsus ning temast anti välja ka raamat. Ta on olnud ka paari Berliini müüri langemisest rääkiva filmi juures konsultant.

Saksamaal tähistatakse Berliini müüri langemise 25. aastapäeva selle nädala pühapäeval. Berliini Brandenburgi värava juures toimub suur rahvapidu.

Wikipedia: Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles