Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid täna kokku Ühendkuningriigi 2,1 miljardi euro suuruse lisamakse tähtaja pikendamises.
EL pikendab brittide makse tähtaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Britid pidid lisamakse tasuma 1. detsembriks, kuid Ühendkuningriigi peaminister David Cameron on kinnitanud, et seda ei tehta.
Briti rahandusminister George Osborne´i sõnul tasub Ühendkuningriik lisatasu kahes osas järgmise aasta teiseks pooleks. Just sellise kokkuleppeni jõuti Brüsselis toimunud ELi rahandusministrite kohtumisel.
Londoni ametnikud said Brüsselist teate lisamakse summa kohta 17. oktoobril. Eelhoiatus eesootava kopsaka lisamakse kohta anti juba mais. London võttis info kisa tõstmata teadmiseks.
Probleemi algpõhjus seisneb statistikas ehk selles, et aastaid ei arvutanud britid oma rahvamajanduse kogutulu samade reeglite järgi, millega pidas arvestust Eurostat.
Brittidel oli seal kuus suurt erinevust. Muu hulgas lisas Eurostat rahvamajanduse kogutulu arvestusse ka teatud varimajanduse osad, nagu narkokaubandus ja prostitutsioon. Brittide jaoks osutus suurimaks probleemiks aga heategevus- ja mittetulundussektor – selle käibe juurdearvutamine lisas nende rahvatulule ainuüksi mullu üle 33 miljardi euro.
Peale brittide saab tänavu sellise järelarve veel kaheksa ELi riiki. Suurim arve esitati Londonile, järgmised on Holland 642 miljoni ja Itaalia 340 miljoni euroga. Raha tagastama pidavate riikide seas on ka Küpros ja Kreeka, vastavalt 89 ja 42 miljoniga. Nii brittide kui ka enamiku teiste mainitute võlg on mitmete aastate väärarvutuste tagajärg.